Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:

Määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmisega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks.

See lihtsustab tööandjal riskide maandamise meetmete seast valikute tegemist ning annab võimaluse viidata õigusakti nõuetele ja võimalustele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt näeb tööandja riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks.

Näiteks võib tegevuskavas näha ette, et paljude inimestega kokku puutuvad töötajad peavad oma nakkusohutust tõendama, olema vaktsineeritud, kasutama isikukaitsevahendeid või kasutama muid meetmeid. Tööandja võib nõuda töötajalt nakkusohutuse tõestamist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik.

Tõhusateks meetmeteks nakkusohutuse tagamisel saab eelkõige lugeda vaktsineerimisvõimaluste toetamist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist. Tööandjal on SARS-CoV-2 riski maandamiseks õigus ja võimalus kasutada neid meetmeid, kuid tal pole kõigi töökohtade ja töötajate puhul kohustust rakendada ühesuguseid nõudeid. Tööandja peab kaaluma erinevate meetmete kasutamise vajadust, otstarbekust ja eesmärki, sh näiteks töö ümberkorraldamist, isikukaitsevahendite kasutamist ja hügieeninõuete järgimist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt tagab tööandja, et valitud meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise.

Tööandja meetmete valik sõltub väga palju tegevusvaldkonnast ja töökorraldusest. Näiteks juhul, kui töötajad omavahel ja ka klientide/külalistega kokku ei puutu või saavad teha püsivalt kaugtööd, on tööga seotud risk madal või puudub ning ei ole vaja ka meetmeid rakendada või tuleb tegeleda ainult nende olukordadega, kui tullakse kokku koosolekule või koolitusele. Siis kahtlemata tuleb töötajate haigestumise vältimiseks abinõud tarvitusele võtta.

Nendes tegevusvaldkondades ja töökohtades, kus töötaja kokkupuude ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestega on vältimatu ja igapäevane, nagu meditsiin, hoolekanne jmt., on vaktsineerituse nõue möödapääsmatu. Tööandja valikute tegemist, milliseid ohuteguri ennetamise ja maandamise meetmeid töökeskkonnas rakendada, suunavad ja hõlbustavad, kui hinnata järgmist.

• Kas ja kui paljude võõraste või koroonaviiruse suhtes kontrollimata inimestega töötaja oma tööpäeva kestel kokku võib puutuda?
• Kas neid kontakte saaks vältida, vähendada?
• Kas töötaja tööülesandeid arvestades on kokkupuude oma organisatsiooniväliste inimestega vältimatu ehk esineb püsiv risk tööga seoses nakatuda?
• Milliseid tööülesandeid saab täita distantsilt ja millisel juhul ei ole see võimalik?
• Kas oleks võimalik hoida meeskonnad püsivalt koos, kuid nii, et nad teiste töötajatega või teiste meeskondadega tööalaselt kokku ei puutu?
• Kas töötaja vaktsineeritust/ testimist võidakse nõuda parnteri või kliendi poolt, kui nendega tuleb tööalaselt kokku puutuda?
• Kuidas on korraldatud puhkepauside, lõuna pidamine, kas siis kehtivad samad nõuded, mis tööülesandeid täites? Kas ja kuidas tööandja saaks seda osa tööpäevast mõjutada?