Vastab Galina Kreintzberg, nõustamisjurist, tööinspektsioon:
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida selles, et töötaja teeb ületunnitööd. Töölepingu seadus ütleb, et ületunnitööd võib nõuda ainult erandjuhtudel, kui see on vajalik ettenägematutel asjaoludel. Sellised juhud on näiteks kahju ärahoidmine või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töötegemine ei tohi katkeda.
Kui tööaega arvestatakse summaarselt, on ületunnitöö kõik see, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega. Tööandja hüvitab ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mis peab olema sama pikk, kui oli ületunnitöö. Seda juhul, kui pole kokku lepitud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Sel juhul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töötasu alammäär ei tohi sisaldada ületunnitöö tasu.
Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, kellele on see täiesti keelatud. Ületunnitööd ei saa nõuda ka rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Siiski tuleb ka teistel juhtudel alati kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Tööaja piirangute eesmärk on kaitsta töötaja tervist ja ohutust ning piisav puhkeaeg aitab säilitada töövõimet ja taastada tööjõudu. Rahvusvahelise praktika järgi peetakse mõistlikuks ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega.
Mis puudutab graafiku muutmist, siis töölepingus kokku lepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, nt töötaja ei soovi graafikut muuta, jätkub kõik nii, nagu algselt lepingus kokku lepiti.
Kuigi seadus ei ütle, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kinnitatud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad juba poolte kokkulepet.
Graafiku mõte on see, et töötajal oleks võimalik planeerida oma aega ja isiklikku elu, ilma graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut.
Graafikut saab ühepoolselt muuta üksnes hädavajadusel, näiteks kui töötaja äkitselt haigestub. Paaripäevane etteteatamine muudatustest ei ole heauskne rhs mõlema huve arvestav, sest eeldab, et töötaja peaks olema kohe valmis oma elu ümber planeerima.
Töö planeerimine on tööandja kohustus. Nii ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena olukorda, kus töötaja pole selgelt nõustunud graafiku muutmisega keset kuud ning ei saa talle süüks panna seda, et ta ei tule tööle muudetud graafikuga ettenähtud päeval.
Küll on rikkumine see, kui töötaja ei ole graafiku muudatusega nõus, kuid ei anna sellest tööandjale teada ega ilmu tööle. Seega tuleb alati kohe tööandjale teada anda, kas muudetud graafik on vastuvõetav.
