Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:
Poolte kokkuleppel töölepingu tingimuste muutmine on kahtlemata alati võimalik. See puudutab ka lepingu kestuse tähtaja muutmist poolte kokkuleppel. Kokkulepe sõlmitakse võlaõigusseaduse mõistes eelkõige läbirääkimiste ning pakkumuse ja nõustumuse tulemusel.
Kui tööandja teeb töötajale ettepaneku töölepingu tähtaega muuta, aga töötaja sellega ei nõustu, tuleb lähtuda töölepingu seadusega ettenähtud töösuhte lõpetamise teistest alustest. Kui esineb koondamise olukord (TLS § 89 lõike 1 mõistes), võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda koondamise tõttu, järgides seadusega ettenähtud etteteatamistähtaegu ja hüvitise maksmise kohustust.
Tähtajalise töölepingu puhul tuleb aga lisaks arvestada, et sellise töötaja koondamise korral ei pruugi piisata TLS § 100 lõikes 1 nimetatud hüvitisest, vaid seadus kohustab tööandjat TLS § 100 lõike 3 kohaselt maksma töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks olukorras, kus tööleping oli sõlmitud 1.märtsist kuni 30.septembrini 2020.a., kuid töö lõppeb juba 1.juunist, tuleb töötajale maksta hüvitist nelja kuu eest (juuni kuni september).
