Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
Biomeetrilised andmed kuuluvad eriliigiliste andmete hulka. Sõrmejälgede ja näokujutiste puhul loetakse neid biomeetrilisteks, kui töödeldakse unikaalseid tunnuseid ja saadakse teavet inimese füüsiliste omaduste kohta. Biomeetrilisteks andmeteks peetakse ka biomeetria töötlemisest saadud koode. Kuna biomeetriliste andmete töötlemine ei ole lubatud lepingu täitmise eesmärgil ja seadustest ei tulene tööandjale õigust töödelda töötaja biomeetrilisi andmeid tööaja arvestuseks, saab näotuvastussüsteemi kasutada töötaja tuvastamiseks üksnes tema nõusolekul.
Nõusolek peab olema antud selgelt ja ühemõtteliselt, näiteks kirjalikult või suuliselt, ning see peab olema vabatahtlik, konkreetne ja teadlik. Nõusolekut ei saa pidada vabatahtlikuks, kui töötajal puudub tõeline valikuvõimalus või kui ta ei saa nõusoleku andmisest keelduda ega seda tagajärgedeta tagasi võtta.
Samuti peab tööandja pakkuma alternatiivset lahendust, mis ei hõlma biomeetrilist töötlemist, ilma et sellega kaasneks piiranguid või lisakulusid töötajale. Alternatiivne lahendus võiks olla näiteks ukse kiipkaartide kasutamine.
Nõusolek isikuandmete töötlemiseks peab olema antud vabatahtlikult
Samas on Euroopa Andmekaitsenõukogu oma juhistes välja toonud, et töösuhetes isikuandmeid nõusoleku alusel enamikul juhtudel töödelda ei või. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks peab olema antud vabatahtlikult, kuid töösuhtes ei ole tööandja ja töötaja võrdses positsioonis. Töötaja vaba tahe on töösuhte puhul küsitav, kuna ta asub tööandjaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Seega on tööandja kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Tööandja peab kaaluma ka vähem riivavaid meetodeid tööaja fikseerimiseks.
Kui tööandja rikub oma kohustusi, näiteks ei austa töötaja privaatsust või kontrollib töökohustuste täitmist viisil, mis rikub töötaja põhiõigusi, saab töötaja esmalt tööandjat hoiatada. Hoiatuse eesmärk on anda tööandjale võimalus oma käitumist parandada. Hoiatuses tuleks kirjeldada rikkumist, oodatavat käitumist edaspidi ning anda mõistlik aeg rikkumise kõrvaldamiseks.
Juhul kui isikuandmeid töödeldakse ebaseaduslikult, on võimalik sellest teavitada Andmekaitse Inspektsiooni, esitades inspektsioonile sekkumistaotluse.
