Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende õiguste kasutamise või teostamise võimalusi. Olgu selleks põhjuseks siis vanus, rass, nahavärv, sugu, usk, poliitilised või muud veendumused, seksuaalne sättumus, rahvus või muu asjaolu.
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust. Ka tööle värbamisel ei tohi tööandja tööle kandideerijat diskrimineerida ning peab jälgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööandja peab võtma kasutusele abinõud, et ennetada töötajate diskrimineerimist, sealhulgas kaitsma oma töötajaid seksuaalse ja soolise ahistamise eest.
Näiteid diskrimineerimisest:
- Töökuulutuses on kirjas, et tööle otsitakse vaid valgenahalisi inimesi;
- Lasteaed vallandab kasvataja, sest ta on pensionieelses eas;
- Tööandja ei võta kasutusele abinõusid, mis võimaldaksid puudega töötajal osaleda töös või saada koolitust.
Sooline võrdne kohtlemine peab edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, näiteks tuleb sama või sarnase töö eest mees- ja naissoost töötajatele maksta võrdset palka.
Kui töötaja õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, siis võib ta tööandjalt nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ning nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.
Diskrimineerimisega seotud vaidlusi lahendatakse töövaidlusorganis ehk kohtus või töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjonis on võimalik ka läbida lepitusmenetlust.
Käitumisjuhis töötajale töövägivalla või diskrimineerimise ohvriks sattumisel:
- Ära jää oma murega üksi;
- Informeeri tööandjat;
- Füüsilise vägivalla korral pöördu politseisse;
- Võta ühendust Tööinspektsiooniga;
- Diskrimineerimise korral pöördu arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole;
- Nõua tööandjalt töövägivalla või diskrimineerimise lõpetamist ja kahjutasu;
- Kui muu enam ei aita, siis ütle tööleping üles.
