Seadus seab õigustatud huvi nõude järgimise nii maksehäireandmete edastajale (kohustus tuvastada andmesaaja õigustatud huvi) kui ka andmete saajale (andmeid võib küsida üksnes õigustatud huvi korral).

IKS-i kohaselt võib maksehäire infot maksehäireregistris üleval hoida ka kolm aastat pärast nõude lõpetamist (võla tasumist). Sellisel juhul näidatakse maksehäireregistris võlanõude tekkimise ja lõpetamise kuupäeva.

Krediidiasutuste puhul tuleb aga lähtuda krediidiasutuste seaduses toodud erisusest, mis lubab kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid edastada viis aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist.

Maksehäireandmete edastamine ja avalikustamine

Maksehäireandmeteks peetakse üldjuhul võlglase nime, tema sünniaega või isikukoodi, maksetähtaja ületanud võla suurust, tehingu liiki ning ka võlausaldaja nime.

Selliste andmete avalikustamine (kättesaadavaks tegemine piiramatule hulgale isikute ringile) inkassoteenust osutavate ettevõtete või võlausaldajate kodulehtedel on eraisikust võlglaste puhul keelatud.

Juriidilise isiku andmed, sh juhatuse liikmete nimed, pole eraelulised, vaid majandustegevuse andmed, mis on äriregistris kõigile kättesaadavad. Andmete avaldamine äriregistris tagab usaldusväärse tehingukäibe. Äriühingute võlaandmete avaldamine on samuti õiguspärase eesmärgiga.

Juriidiliste isikute nimel teevad tehinguid juhatuse liikmed, kelle nimede avaldamine äriühingu maksehäireandmete juures on õigustatud, kui see aitab juriidilist isikut paremini tuvastada.

Ebaõigete maksehäireandmete avaldamise korral peab avaldaja arvestama oma riski ja vastutusega. Kui ebaõigeid andmeid avaldatakse äri- ja mittetulundusühingu, sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku kohta, võib kohtu kaudu nõuda avaldamise lõpetamist, ümberlükkamist ja hüvitamist. Füüsilise isiku puhul on lisaks võimalik väärteovastutus.

Pikemalt saab maksehäire avaldamisest ja sellele kohalduvast andmekaitsest lugeda Raamatupidamisuudiste mainumbrist. Ajakirja saab tellida SIIT.