Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmisel on tuginetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/20 (laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral), mille peamine eesmärk on õnnetuse põhjustatud kahjude katmise parendamine kohustusliku kindlustuse ja kahjutasude maksmise alaste nõudmiste tugevdamisega. Seega tuleb hiljemalt 2012. aastaks viia sisse mõningad muudatused vastutuskindlustuses. Eesti lippu kandva laeva reederile (reeder on kaubandusliku meresõidu seaduse kohaselt isik, kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on väljastatud meretranspordi korraldamise tegevusluba) on kehtestatud kohustus omada laeva katvat vastutuskindlustuse lepingut. Vastutuskindlustuse nõue on kohustuslik ka muu riigi lippu kandva laeva puhul, kui selline laev saabub Eesti sadamasse. Vastutuskindlustuse summa piir peab katma merinõuded vastavalt 1996. aasta protokolliga muudetud merinõuete konventsioonile ning vastutuskindlustust ei pea omama sõjalaeva, mereväe abilaeva või muule riigile kuuluva või riigi käitatava laeva suhtes, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel. Järelevalvajaks on Veeteede Amet, kes kontrollib laeva kindlustuspoliisi olemasolu ning poliisi puudumisel (või aegumisel) on Veeteede Ametile õiguse keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda. Kuna eelnõu koostajate sõnul on need 4-5 Eesti lipu all sõitvat laeva (või Eesti sadamaid külastavad välisriigi lippu kandvad laevad), kes peavad kindlustust omama, juba kindlustatud, siis laevaomanikele olulisi kohustuste suurenemisi eelnõu jõustumine kaasa ei peaks tooma.„Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord“ muudatustest
Lühidalt ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord“ muudatustest, kuhu peale tehniliste muudatuste tehakse ka sisuline muudatus. Muudatus, mis esmapilgul ei mõjuta alustavat ettevõtjat, on rahastamise allikad – käesoleval hetkel antakse nii starditoetust kui ka kasvutoetust Euroopa Sotsiaalfondist, muudatuste kohaselt tuleb edaspidi starditoetus endiselt Euroopa Sotsiaalfondi rahadest, aga kasvutoetus Euroopa Regionaalfondist. Samas toob nimetatud muudatus aga kaasa selle, et starditoetust saanud ettevõtja ei või enam taotleda kasvutoetust. Kehtiv määrus lubas starditoetuse saajal taotleda ka kasvutoetust juhul, kui starditoetuse projekt oli lõpetatud. Kuna meetmes on vahendeid vähe ning täiendavate vahendite leidmine meetmesse toimub teiste ettevõtlustoetuste arvelt, siis leiti, et on otstarbekas lasta alustaval ettevõtjal otsustada, kas ta taotleb starditoetust või kasvutoetust. Edaspidi jääb alles ka võimalus taotleda ettevõtlusega alustamise toetust Töötukassast ning seejärel kasvutoetust, kuid mitte starditoetust.Lähemalt saab tutvuda nii siin toodud eelnõudega kui ka teiste kooskõlastamiseks esitatud eelnõudega e-õiguse kodulehel http://eoigus.just.ee/
Ettepanekud ja kommentaarid on oodatud e-postiaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koidu Mölderson
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist
