Kodakondsuse seadusee muudatus lihtsustab määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse saamise, teatas siseministeerium. Lapsed, kes jääksid sarnaselt oma vanematega määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kui kehtiva seaduse kohaselt peavad praegu vanemad esitama selleks taotluse, siis edaspidi nad seda tegema ei pea ja laps saab automaatselt sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse.
Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest ühe aasta jooksul pärast lapse sündi politsei-ja piirivalveametile teatama. Siis jääb lapse kodakondsus sünni hetkest alates määratlemata ja tal on hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsuse taastamist.
Valitsuse istungil kinnitati siseministeeriumis ette valmistatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on edaspidi lubatud alaealisel omada mitut kodakondsust. Täisealiseks saades saab isik seejärel 3 aasta jooksul ise otsustada, millise riigi kodakondsusesse ta soovib jääda.
„Meie eesmärk on muuta Eesti kodakondsuse saamise tingimused inimestele selgemaks ning kodanikuks saamise protsess kiiremaks. Seejuures jäävad kindlalt püsima kõik senised kodakondsuspoliitika põhialused,“ sõnas siseminister Hanno Pevkur. „Kodanikuks olemisega kaasneb usaldussuhe riigiga nii õiguste kui ka kohustuste näol. Selle eelduseks on vastutustundlik suhtumine oma riiki ja õiguskuulekas käitumine.“
Praegu kehtiva seaduse järgi peavad mitme kodakondsuse omamise korral naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapse vanemad koheselt otsustama, millisest kodakondsusest nende laps loobub, kuid sünniga mitu kodakondsust omandanud lapsed saavad valiku teha ise pärast täisealiseks saamist kolme aasta jooksul.
„Seadusemuudatus tagab laste võrdse kohtlemise sõltumata sellest, millisel alusel nad on Eesti kodakondsuse omandanud. On arusaadav, et alaealine laps ei saa ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei tohiks riik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on õiguslikus mõistes teovõimetu. Täisealiseks saades võib inimene ise valida, millise riigi kodakondsust ta soovib säilitada ning millisest loobub,“ ütles Pevkur.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohaselt Eesti kodakondsust saada või taastada sooviva inimese suhtes ei kohaldata senisest kodakondsusest vabastamise nõuet, kui ta on saanud Eestilt või mõnelt teiselt Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukordtema päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ning isik ei saa seetõttu senisest kodakondsusest loobuda.
Vähemalt 65-aastased inimesed peavad seadusemuudatuse järel kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa. Seni kehtib selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.
Siseministeerium kavatseb loobuda Eesti kodakondsuse saamiseks nõutavast kuuekuulisest ooteajast, sest siiani ei ole inimesed ooteaja jooksul ega järel Eesti kodakondsuse taotlemisest loobunud. Samas säilib igal taotlejal võimalus kuni otsuse tegemiseni oma taotlus tagasi võtta, seega muudab kohustuslikust ooteajast loobumine menetluse lihtsamaks ja kiiremaks, kuid ei vähenda inimese valikuvabadust.
