Eelnõuga tõstetakse välismaalaste staatuse menetlustega seotud riigilõive. Näiteks töötamiseks elamisloa taotlemise eest tuleks hakata 96 euro asemel tasuma 250 eurot.
Muutuvad ka isikut tõendavate dokumentide riigilõivude määrad. Näiteks isikutunnistuse riigilõiv tõuseb eelnõu järgi seniselt 30 eurolt 45 eurole. Elamisloakaardi riigilõiv tõuseb 40 pealt 70 euroni. Jätkuvalt on soodsam taotleda dokumente iseteeninduskeskkonnas. Lisaks laieneb dokumentide riigilõivu soodustus kuni inimese täisealiseks saamiseni, kui praegu on see eapiir 15 aasta peal.
Relvaloa kehtivuse pikendamise riigilõiv on järgmisest aastast 75 eurot.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on lõivumäärade tõstmine vajalik, et riigilõivumäärad kataksid mõistlikumas määras politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskuse kulusid, mis tegevus- ja relvalubade väljastamisele ning registrite ülalpidamisele tehakse.
"Täna ei ole see kaugeltki nii. Lähtume lõivude tõstmisel aga põhimõttest, et riigilõiv kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks inimestele liiga suur ja koormav. Meil ei ole soovi tsiviilisikute käes olevate relvade hulka sellega piirata, sest inimestel peab jätkuvalt olema võimalus relva omada nii enese ja vara kaitseks kui ka jahipidamiseks või laskespordiga tegelemiseks. Lihtsalt sellega kaasnevad kulud tuleb aeg- ajalt üle vaadata ning seda me praegu teemegi,“ ütles Läänemets.
Riigilõiv abiellumise puhul tõuseb 30 euro pealt 70 eurole ja lahutuse puhul 50 euro pealt 90 eurole. Nimemuutmise taotluse läbivaatamise puhul tuleb lõivu tasuda 150 eurot senise 100 asemel. Eraldi lõiv on eesnime ja perekonnanime muutmise eest.
Eelnõu järgi tuleb Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest maksta riigilõivu senise 13 euro asemel edaspidi 150 eurot. Samuti peab edaspidi Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu senise 13 euro asemel 150 eurot ning välisesinduses senise 15 euro asemel 180 eurot.
Siseminister Lauri Läänemets sõnas, et tänased lõivud ei kata enam kuidagi lubade ja taotluste menetlemisega riigile kaasnevaid reaalseid kulusid. „Erasektori keelde tõlgituna – riik on sisuliselt aastaid osutanud neid teenuseid kordades alla „omahinna“ ja maksnud seega peale. Näiteks isikut tõendavate dokumentide riigilõive on viimase pea 10 aasta jooksul tõstetud ainult ühe korra, elamisloa taotluste riigilõiv pole üldse muutunud ning täna maksab riik maksumaksja rahast nendele menetlustele kõvasti peale," ütles Läänemets.
Siseministri sõnul on riigi kulude kärpimiseks hädavajalik teha riigilõivumäärade osas korrektuurid. "Samas võtsime arvesse, et möödapääsmatute dokumentide menetluste lõivud liigselt ei tõuseks ning näiteks noortele ja eakamatele oleks hädavajalike isikut tõendavate dokumentide taotlemine jätkuvalt taskukohane,“ lausus Läänemets. Ta rõhutas, et tegelikult ka uute määrade puhul jäävad lõivud siiski paljuski väiksemaks, kui on nende menetlemise tegelik kulu riigile.
