Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat jõustumist järgmise aasta 1. jaanuarist edasi poole aasta võrra, kuna leiab, et riigilõivude tõstmisel tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat kuue kuu põhimõtet.
„Eelnõu läbib alles kooskõlastusringi ning arvestades riigikogu suvepuhkust, võib eeldada, et eelnõu menetluseni riigikogus jõutakse alles sügisel. Seega võib seaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääda väga lühike etteteatamise tähtaeg. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et eelnõu jõustumise aega tuleb edasi lükata,” märkis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Ühtlasi jääb kaubandus-tööstuskojal arusaamatuks, miks mõnda riigilõivu tõstetakse oluliselt rohkem kui teist, mistõttu palub justiistministeeriumil eelnõus täiendavalt selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise põhjuseid ja aluseid.
Riigil on plaanis tõsta füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu 150 protsenti ning osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu 25 protsenti. Lisaks näeb eelnõu ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate riigilõivude samale tasemele tõstmise, näiteks MTÜ ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni.
„Seletuskirjas on küll välja toodud põhjendus, et lisaks kulupõhimõttele arvestatakse riigilõivude tõstmisel ekvivalendipõhimõtet ja maksejõulisuse põhimõtet, kuid eraldi eelnõus iga riigilõivumäära tõstmise protsendimäära aluseid nimetatud põhimõtetest lähtuvalt ei põhjendata,” nentis Palts.
