Alkoholireklaami planeeritavates muudatustes on endiselt mitmeid probleeme
Kaubanduskoja hinnangul pole asjaosalistele endiselt üheselt mõistetav säte, mille järgi ei tohi alkohoolse joogi väljapanek olla märgatavalt nähtav väljastpoolt müügikohta. Kuigi eelnõus pole kirjas, et selleks tuleb rajada müügikohta läbipaistmatud seinad, siis muul viisil ei ole võimalik sellist nõuet täita. Tänase sõnastuse juures on ennustatav, et järelevalvemenetluse käigus tekivad vaidlused, mis jõuavad kindlasti välja kohtusse. Seetõttu soovitas koda sättest tervikuna loobuda.
Eelnõus on loetletud kohad, kus on lubatud alkohoolse joogi esitlus, muu hulgas on nimekirjas ka mess, laat vm samalaadne üritus. Kui piirangu üks eesmärk on vähendada alkoholi eksponeerimist alaealistele ja sõltuvusega võitlevatele isikutele, siis jääb kojale arusaamatuks, miks on alkoholi esitlused lubatud messidel ja laatadel. Selline regulatsioon tekitab kauplejate ebavõrdset kohtlemist ega täida sätte eesmärki, sest ka laatadel ja messidel on nii alkoholisõltlasi kui ka lapsi ja alaealisi. Samuti jääb ebaselgeks, mida on mõeldud „samalaadsete ürituste“ mõiste all.
Alkoholireklaamile soovitakse lisada ka nõue, et trükireklaamis peab reklaamile lisatava hoiatuse pindala koos taustaga moodustama 20% reklaami kogupinnast. Seletuskirjast puuduvad aga viited konkreetsetele uuringutele või allikatele, mille alusel võiks hinnata selle nõude mõju alkoholi tarbimisele. Koda tegi riigikogule ettepaneku see nõue seadusest välja jätta.
Riigikogus toimunud arutelust ei selgunud, kuidas tagatakse eelnõuga kavandatud muudatuste järelevalve, nende ühetaoline kehtestamine ning millised kulud sellega kaasnevad. Kaubanduskoda on seisukohal, et ilma toimiva järelevalveta ei ole eelnõuga kavandatavaid reklaamipiiranguid ja nõudeid võimalik efektiivselt rakendada. Selleks tuleb vahendid planeerida ning anda aeg rakendamist ette valmistada. Koja arusaama kohaselt seda täna tehtud ega kavandatud ei ole.
Eelnõuga tahetakse kohalikele omavalitsustele (KOV) anda õigus piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega toitlustusettevõttes. Kaubanduskoja arvates ei ole sõnastusest aru saada piirangu ulatus ja puudub selgus, kuidas on tagatud, et nende õiguste rakendamisega ei hakka KOV kahjustama ettevõtlusvabadust. Ka kehtivate seaduste alusel on toitlustusettevõtetes alkoholimüügipiirangu kehtestamiseks võimalused olemas. Koja hinnangul võimaldab eelnõu sõnastus seada piiranguid konkreetsete ettevõtete põhiselt ja see võib kaasa tuua kauplejate ebavõrdse kohtlemise. Seega tegi koda ettepaneku, et KOV-i territooriumil peaks võimalikud alkoholipiirangud kehtima piirkonnapõhiselt ja seda saaks teha näiteks teemaplaneeringute abil.