Kehtestatavad isikut tõendavate dokumentide riigilõivu määrasid on võrreldes kehtivatega tõstetud keskmiselt 22%, sest riigilõivudest laekuvad tulud ei kata nende väljastamise kulusid, selgub eelnõust. Praegu kehtivad riigilõivude määrad on 2011. aastast, kui lõivud arvutati sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. Eelnõu eesmärk on lihtsustada riigilõivude tasumist ja haldamist ning esitada edaspidi riigilõivumäärad mitte sendi täpsusega, vaid eelnõus esitatud reegli kohaselt täiseurodes, seisab eelnõu seletuskirjas.
Kui praegu on kodaniku passi ja välismaalase passi riigilõiv 28,76 eurot, siis uue eelnõu kohaselt tõuseb see 40 euroni, ID-kaardi riigilõiv 24,28 eurolt 25 euroni ning elamisloakaart 30,67 eurolt 35 euroni. ID-kaardi ja passi korraga taotlemisel on riigilõiv praegu 38,34 eurot, kuid tõuseb eelnõu järgi 50 euroni. Elamisloakaardi ja passi korraga taotlemise riigilõiv tõuseb praeguselt 63,91 eurolt 65 euroni. Digi-ID riigilõiv tõuseb 15,97 eurolt 25 euroni ning mobiil-ID riigilõiv 7 eurolt 10 euroni.
Kodaniku ja välismaalase passi soodushinnaga riigilõiv tõuseb seniselt 14,38 eurolt 20 euroni, ID-kaardi soodushind 6,39 eurolt 7 euroni, elamisloakaardi soodushind 6,39 eurolt 7 euroni, ID-kaardi ja passi korraga taotlemise soodushind 19,17 eurolt 25 euroni ning elamisloakaardi ja passi korraga taotlemise soodushind 19,17 eurolt 25 euroni.
Rahandusministeerium võttis riigilõivumäärade arvestamisel arvesse, et ID-kaart ja elamisloakaart on kohustuslikud isikut tõendavad dokumendid alates 15. eluaastast ja sellest lähtuvalt on nende riigilõivumäärad madalamad reisidokumentide riigilõivumääradest.
Seadus on plaanitud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.
