Selleks, et takistada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate
riikide kodanike töölevõtmist, näeb direktiiv ette, et liikmesriigid
kehtestavad tööandjatele karistused. Karistused peavad hõlmama rahalisi
karistusi ja ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku
väljasaatmiskulude kandmist. Samuti näeb direktiiv ette võimaluse
määrata tööandjale täiendavaid karistusi, nagu näiteks mõnest või
kõigist riiklikest toetustest ilmajätmine, riigihankemenetlustes
osalemise õigustest ilmajätmine ning mõne või kõigi juba antud riiklike
hüvitiste, toetuste või riigiabi, sealhulgas liikmesriikide hallatavate
Euroopa Liidu rahaliste vahendite tagasinõudmine.
Karmimate karistuste kehtestamist nõuab direktiiv eriti tõsiste
juhtumite puhul nagu korduvad rikkumised, märkimisväärse arvu kolmandate
riikide kodanike ebaseaduslik töölevõtmine, orjastavad töötingimused,
mille puhul tööandja teab, et tegemist on inimkaubanduse ohvriga või ka
juhtumite suhtes, kui tegemist on alaealise ebaseadusliku töötamisega.
Sellistel puhkudel näeb direktiiv ette nii füüsilistest kui ka
juriidilistest isikutest keelu rikkujatele tõhusa, proportsionaalse ja
hoiatava kriminaalkaristuse. Praegu kehtiva õiguskorra järgi ei ole
võimalik tööandjat ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase
töölevõtmise eest kriminaalkorras karistada.
Tööandja on kohustatud teavitama politsei- ja piirivalveametit
välismaalase töötamisega seotud asjaolude muutumisest ning välismaalase
töötamise tegelikust lõpetamisest ka lühiajalise töötamise puhul. Lisaks
peab tööandja säilitama välismaalase töötamise ajal ja 10 aastat pärast
välismaalase töötamise lõpetamist koopiaid andmetest ja dokumentidest,
mis tõendavad välismaalase Eestis töötamise õiguslikku alust tema
töölevõtmisel ja töötamise ajal.
Seadus on kavandatud jõustuma 20. juulil 2011. aastal.
Siseministeerium