Justiitsminister Kristen Michali ütles, et kuna inimesed on Euroopa
Liidu piires üha liikuvamad, siis tekib üha enam ka selliseid
perekondlikke suhteid, kus vanematel on eri kodakondsus ja elukoht on
veel näiteks kolmandas riigis.
„Selle eelnõuga tahamegi luua võimalikult õigusselge olukorra ja
tagada, et laste õigused oleks paremini kaitstud ka sellistel puhkudel,“
rääkis Michal.
Eesti on sõlminud Leedu, Läti ja Poolaga õigusabilepingud, mis
reguleerivad muuhulgas laste õigustega seotud kohaldatavat õigust. Samas
on Eesti ühinenud ka vanema kohustuste kindlaksmääramist ja laste
kaitse abinõude rakendamist käsitleva konventsiooniga. Kuigi ka Leedu,
Läti ja Poola on konventsiooni osalisriigid, siis tulenevalt
konventsiooni sätetest tuleb nende riikide puhul erandina kohaldada otse
sõlmitud õigusabilepinguid.
Ministri selgitusel raskendab taoline erisus kohtute tööd ja võib
tekitada asjaosalistes endis ebakindlust, sest konventsioon ja
õigusabilepingud lähtuvad kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel
erinevatest kriteeriumitest.
„Selle eelnõuga kaotamegi tänase killustatud õigusega olukorra, sest
eelnõu kohaselt hakatakse edaspidi kõigil juhtudel kohaldama vaid
konventsiooni. See tähendab, et sarnaselt enamuse Euroopa Liidu
õigusaktidega hakatakse vanemate ja laste õigussuhetele, eestkostele ja
hooldusele kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuma lapse
harilikust viibimiskohast, mitte aga kodakondsusest, nagu seni suhetes
Läti, Leedu ja Poolaga,“ ütles Michal.
Justiitsministeerium
