Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel
ütles teisipäeva, et põhivõrgu osalus peaks olema viidud
vastavusse Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi nõuetega 2015. aastaks.
Kiseli sõnul on Eestil direktiivis tehtud erandi järgi võimalik valida
perioodi, millal nõue jõustub.
Eelnõu järgi täiendataks seadust sättega, mis nõuab süsteemihalduri
tegevuse täielikku eraldamist tootmisest ja müügist. Süsteemihaldurit
otseselt või kaudselt kontrolliv isik ei tohi otseselt ega kaudselt
kontrollida gaasi tootmise või müügiga seotud ettevõtjat või teostada
selle suhtes hääleõigust, õigust nimetada ametisse nõukogu või juhatuse
liikmeid ega omada enamusosalust.
Juhul, kui põhivõrguettevõtja ja tootja või müüja kuuluvad riigile, ei
tohi sama minister kontrollida põhivõrguettevõtjat ja tootjat või
müüjat, sätestab eelnõu sama paragrahv.
Nõude jõustamiseks on Kiseli sõnul eelnõus määratud sanktsioonid. "On
ette nähtud trahv kuni kümme protsenti aastakäibest ja on ka
sundvõõrandamise klausel," ütles Kisel.
Gaasi põhivõrgu süsteemihaldur peab aastaks 2015 saama
konkurentsiametilt vastava sertifikaadi. Kisel kinnitas, et praegu pakub
sellist teenust Eestis ainult Eesti Gaasi tütarfirma EG Võrguteenus.
Konkurentsiameti pädevuses on kontrollida ettevõtte vastavust nõuetele,
sealhulgas omandisuhete nõuetele.
Kiseli sõnul võimaldab 2015. aastaks seatud tähtaeg protsessi
kontrollitult läbi teha ning võimalusel leida alternatiivseid lahendusi.
Kisel lisas, et maagaasiseaduse muudatuste jõustumisel oleks
võrguettevõtja kohustatud gaasi arveldused teisendama 2013. aasta 1.
jaanuarist kuupmeetritest kilovatt-tundidesse. Muudatus on konkurentsi
võimaldamiseks turul, selgitas Kisel. Eri gaasid on eri kütteväärtusega,
nii et kütteväärtuse järgi arveldamine on konkurentsi tekitamise üks
eeltingimusi, ütles Kisel.
Eelnõuga on kavas viia maagaasiseadus vastavusse EL-i 2009. aasta
direktiiviga 73, mis kehtestab maagaasi siseturu ühiseeskirjad. Eelnõu
seletuskirja kohaselt on direktiiviga kavas lõpule viia üleeuroopalise
maagaasi siseturu kujunemine, et tõhustada investeeringuid
infrastruktuuridesse ja suurendada gaasituru läbipaistvust.
Direktiiviga soovitakse eraldada ülekandevõrgud tootmisest ja
müügitegevusest, et moodustada müüjast ja tootmisest sõltumatu gaasi
ülekandevõrk ja soodustada sellega konkurentsi.
Varasema info kohaselt on majandusministeerium põhivõrgu eraldamise
küsimuses pidanud Eesti Gaasiga konsultatsioone. Ettevõte on märkinud,
et põhivõrgu eraldamiseks pole vajadust, kuna kõigil huvilistel on
olemas vaba juurdepääs võrgule.
BNS
