Kehtiva Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) muutmine on tingitud asjaolust, et praktikas on tekitanud probleeme määruse ühetaoline tõlgendamine. Eelnõu eesmärk on määruse teksti täpsustamine ja täiendamine. Eelnõus toodud muudatused on seetõttu eelkõige tehnilised ja tööandja halduskoormust vähendavad.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
Eelnõu ei määratle keskmise töötasu maksmist üksnes TLS tähenduses. Keskmise töötasu maksmise kohustus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks TTOS § 122 lõike 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Samuti on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike kohaselt tööandja kohustus maksta õppepuhkuse aja eest töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu.
Eelnõu paragrahv 1 punkt 2 lisab määrusesse teatud juhtudel kokkulepitud töötasu maksmise võimaluse keskmise töötasu maksmise asemel. Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise ajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul ainult töölepingus kokkulepitud igakuist muutumatut töötasu, siis keskmist töötasu arvutama ei pea ja sellisel juhul maksab tööandja öötajale kokkulepitud töötasu.
Seega ei tule tööandjal arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kuu jooksul muutumatu suurusega. Juhtudel, kus töötaja töötasu on viimase kuue kuu lõikes olnud eri suurusega, tuleb arvestada keskmist töötasu. Näiteks saab tööandja maksta kokkulepitud töötasu töötajatele, kellele maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult töölepingus kokkulepitud kuutöötasu. Keskmist töötasu ei arvutata ka näiteks juhtudel, kus igakuisele töötasule lisandub püsivalt ühe suurusega lisatasu, nt lisatasu teenistusaastate eest avalikus teenistuses.
Viimatinimetatud juhul jätkab tööandja töötasuna mõistagi ka lisatasu maksmist. TLS §-s 19 on loetletud alused, millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Selleks on nt puhkusel või haigusel viibimine. Tasud, mida tööandja maksab töötajale haiguslehel või puhkusel viibimise ajal (puhkusetasu ja haigushüvitis), ei ole töö tegemise eest saadavad tasud. Seetõttu ei pea tööandja keskmist töötasu arvutama olukorras, kus töötaja on saanud muutumatu suurusega töötasu ja näiteks puhkusetasu.
Eelnõus toodud muudatuse eesmärk on lihtsustada kehtivat regulatsiooni. Puudub mõistlik põhjendus keskmise töötasu arvestamiseks oludes, kus töötaja töötasu kuue kuu jooksul muutunud ei ole. Keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib olukordades, kus töötasu periooditi kõigub.
Eelnõu paragrahv 1 punkt 4 muudatuse järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse
tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud.
Keskmise töötasu arvestamiseks tuleb arvestuse aluseks võtta töötasu, mis on töötajale muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval. Palgapäev peab olema töötaja töölepingus kirjas. Palgapäeval peab töötasu olema kantud töötaja pangakontole.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada keskmise töötasu arvutamist. Eelnõu kohaselt lähtub raamatupidaja keskmise töötasu arvutamisel töötasudest, mis tal peavad olema palgapäevaks välja arvutatud. Kui töötaja palgapäeva saabunud ei ole, siis tuleb arvestuse aluseks võtta eelnenud kuud, kus palgapäev on saabunud ning tasu välja arvestatud.
Määrus lahendab ära kehtiva õiguse alusel oleva probleemi, kus keskmise töötasu arvestamisel pidi teatud juhtudel arvutamise aluseks võtma töötasu summasid, mis ei olnud veel välja arvestatud ning ei pidanudki seaduse alusel veel sissenõutavad olema (palgapäev ei olnud veel saabunud).
Kehtiva määruse alusel tekitas probleeme näiteks olukord, kus keskmist töötasu pidi arvutama kuu
alguses (nt 03.02.), kuid palgapäev on hiljem (nt 09.02.).
Ülaltoodu selgitamiseks toome alljärgnevalt näite. Selleks, et arvutada keskmist töötasu, tuleb arvutamise vajaduse tekitanud sündmuse algusest lugeda tagasi kuus eelnevat kuud, mille eest peab olema töötasu välja arvestatud. Tööandjal peab töötasu olema arvestuslikult olemas hiljemalt palgapäevaks. Näiteks tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus 02.08.2012.a, juulikuu töötasu makstakse töötajatele välja palgapäeval, milleks on 09.08.2012.a, mis tähendab, et raamatupidajal ei ole veel arvutamise vajaduse tekke momendil juulikuu töötasu välja arvutatud. Arvutamise aluseks võetakse sellisel juhul arvestuslikult olemasolevad 6 kuud ehk jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai ja juuni kui viimane kuu, mille töötasu on välja arvutatud. Seega ei teki olukorda, kus on kohustus arvutada keskmist töötasu, kuid kõigi arvestuse aluseks olevate kuude töötasud ei ole
veel välja arvutatud.
Eelnõu defineerib esmakordselt mõiste arvutamise vajaduse tekke kuu. Arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse eelnõu alusel kuud, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Ettepaneku kohaselt on arvutamise vajadust tekitavaks sündmuseks näiteks haiguse ja õppepuhkuse alguse kuupäev, koondamisel ning hüvitise maksmisel töösuhte lõpetamisel vähem etteteatamata päevade eest makstava tasu arvutamisel töösuhte viimane päev. Arvutamise vajaduse tekke kuu puhul on eelnõu teinud erisuse puhkusetasu arvutamisel.
Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Nimetatud erisus on seotud TLS § 70 lõikega 2, mille kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
Arvutamise vajaduse tekke kuu mõiste täpsustamise eesmärgiks on ühtse tõlgendamispraktika kujundamine ning määruse õigusselguse tagamine. Enne 01.07.2009.a kehtinud määruses ning olemasoleva määruse alusel pidasid raamatupidajad vastavalt soovile arvutamise vajaduse tekke kuuks, kas kuud, mil keskmine töötasu tuli välja maksta või kuud, mil algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus.
Teistest määruse eelnõu punktidest saab lugeda Eelnõude infosüsteemist.
Määrus peaks jõustuma 01.01.2012.
