Samuti täpsustab värske eelnõu, kuidas ja millist infot peab tarbijale e-raha asutus jagama. "Täpsustatud on ka seda, mis tingimustel saab e-raha niiöelda päris raha vastu tagasi vahetada. Nähakse ette, et alati on võimalik e-raha teenusepakkujale tagastada ja päris raha tagasi saada," rääkis Auväärt.
Ta selgitas BNS-ile, et e-raha asutuste abil saavad inimesed teostada erinevaid makseid ja e-raha asutused on ka need, kes interneti keskkonnas loodud e-raha väljastavad.
Auväärti sõnul teevad kliendid ettemakse e-raha kontole oma pangakonto või mõne muu makseteenuse pakkuja konto pealt. "E-raha saab kasutada kaardi baasil või internetikontona. Virtuaalselt on personaalne konto kuskil serveris ja seal olevat raha saab erinevates internetipoodides kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks," rääkis Auväärt. "E-raha on alternatiiv pangakaartidele, eelkõige deebetkaardile."
Eestis pole siiani ühtegi e-raha asutust asutatud, küll aga teistes Euroopa Liidu riikides. Üheks tuntuimaks rahvusvaheliseks näiteks on Suurbritannias registreeritud Paypal. Auväärt märkis, et välismaised teenusepakkujad on Eesti turul küll olemas, aga nende tegevus lähtub mõne teise riigi seadustest.
Auväärt lisas, et näiteks Brüsselis toimib e-raha teenus, mille raames saab osta füüsilise pangakaardilaadse kaardi, kuhu on e-raha ette laetud. Kaarti saab kasutada kindlates teenindusasutustes.
Auväärti sõnul annab e-raha kasutamise seaduseraamistik võimaluse ettevõtetele, kes ei taha olla pangad, kuid soovivad samuti pakkuda deebetkaardi sarnast teenust. "Nemad saaksid taotleda e-raha asutuse litsentsi."
Auväärt selgitas, et eelmise aasta 22. jaanuaril Eestis jõustunud makseasutuste ja e-raha asutuste seadus puudutas üksnes makseasutusi ja maksete teostamist. Sama seaduse täiendamise uus eelnõu puudutab aga eelkõige e-raha asutusi.
Makseasutused on pankade kõrval ka näiteks valuutavahetajad, kes pakuvad rahasiirde teenust ühest riigist teise. Makseasutus on ka Western Union, mida Eestis vahendab Eesti Post.
Auväärti hinnangul võib mobiilsideäris kasutusel olevaid kõnekaarte ja nende ettelaadimist samastada e-raha teenusega. Tema sõnul peaksid mobiilifirmad sellele ise hinnagu andma ja selle eesmärgiga on ministeerium saatnud eelnõu ka infotehnoloogia- ja telekommunkatsiooni liidule.
E-raha teenuse seadusraamistik kehtib Eestis aastast 2005, Euroopa Liidus hakkas algne regulatsioon kehtima aastal 2000. Auväärti sõnul täheldas Euroopa Komisjon 10 aasta jooksul, et e-raha asutustele algselt kehtestatud kapitali- ja tegevusnõuded on liiga koormavad ja seega viis komisjon 2000. aasta regulatsiooni sisse muudatused. Uue eelnõuga võtab Eesti komisjoni muudatused üle.
2005. aastal jõustus Eestis e-raha asutuste nimeline seadus. Hetkel on kaks Euroopa Liidu direktiivi – makseteenuste direktiiv ja e-raha asutuste direktiiv – pandud Eestis ühte seadusesse.
BNS
