Toetuse maksmise otsustab konkurentsiamet. Amet võtab toetuse määramisel
aluseks tootja majandustulemused tootmise alustamisest alates, otsuse
tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ning
investeeritud kapitali tootlikkuse määra 10%.
Toetust makstakse kuni 100 senti ühe kilovatt-tunni kohta, kui
elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast ja kuni 66 senti
ühe kilovatt-tunni kohta, kui elektrienergia on toodetud tõhusa
koostootmise reюiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast,
põlevkivitöötlemise uttegaasist või tootmisseadmega, mille elektriline
võimsus ei ületa 10 megavatti.
Konkurentsiamet ei kooskõlasta taotlust toetuse saamiseks, kui tootja on
tootmise alustamisest alates teeninud ärikasumit ja lülitanud
hindadesse põhivara kulumit, mis võimaldab tasuda tehtud
investeeringuid.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et oluline muudatus toetusskeemis näeb
ette, et toetust võib maksta ainult konkurentsiamet. Amet kontrollib
tootja taotluse alusel tema majandustulemusi ning kui investeeritud
kapitali tootlikkuse määr on alla 10%, võib tootjale
kooskõlastada toetuse, mis tagaks tootlikkuse määra 10%.
Ka tegevust alustavad tootjad saavad toetust konkurentsiameti otsuse
põhjal. Toetuse maksmise taotlus kooskõlastatakse majandus- ja
kommunikatsiooniministri kehtestatud metoodika põhjal. Toetuse maksmine
otsustatakse iga aasta kohta uuesti ning toetust võib maksta kuni 12
aastat tootmise alustamisest alates.
Seadus jõustub kava järgi tuleva aasta 1. jaanuaril.
Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil,
et ta ei toeta toetuse maksmist vähemkasumlikele ja ära võtmist
kasumlikelt ettevõtetelt, sest nii toetaks riik ebaefektiivset tootmist.
Ta lisas, et pigem on toetuste vähendamine valimiste teema ja toetusi
ei tohiks kärpida "kampaania korras" ja "rapsides".
Majandusministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi ja ettepanekuid 15. oktoobrini.
BNS
