"Huvi ja nõudlus Euroopa Liidu kaasrahastatavate Eesti-Vene piiriülese koostöö programmide järele on olnud suur ning seetõttu soovime jätkata piiriüleste projektide rahastamist. Sõlmitav leping toetab taoliste kohaliku tasandi koostööprogrammide ja projektide ettevalmistamist ning rakendamist,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Seni on näiteks Euroopa Liidu programmidest rahastatud Narva ja Ivangorodi piiripunktide ehitus- ja arendustöid, mis on parandanud piiripunktide läbilaskevõimet ja lihtsustanud piiriületust. Samuti on rekonstrueeritud ja ehitatud reoveepuhastusseadmed Pihkva, Oudova ja Petseri linnadesse ning Pihkva ja Palkino rajoonidesse. Seda seetõttu, et meie ühine veekogu, Peipsi järv, ikka puhas oleks. Lisaks arendati Eesti poolel välja väikesadamate võrgustik.“
Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on üks vähestest valdkondadest, mis on jätkuvalt edukas ja toimib kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja MTÜde vahel. Seda koostööd toetab Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille kaudu eraldatakse aastatel 2014-2020 selleks 16,8 miljonit eurot.
Leping allkirjastatakse Pihkvas, kus toimub kolmas piiriäärsete alade foorum. Samalaadse lepingu on Venemaaga sõlminud Soome. Lätiga toimub sama foorumi raames Läti ja Vene valitsustevahelise majanduse, teaduse, humanitaar- ning kultuurivaldkonna komisjoni regionaalse koostöö rühma kolmas koosolek.
Eesti delegatsiooni kuuluvad riigihalduse minister Mihhail Korb, Eesti suursaadik Moskvas Arti Hilpus, Pihkva konsulaarkantselei direktor Katrin Kanarik ning rahandusministeeriumi ametnikud.
Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on üks valdkondadest, kus tehniline koostöö on jätkunud pärast 2014. aastal alanud Vene-Ukraina konflikti.
Eesti ja Venemaa vahelist piiriülese koostöö lepingut on ette valmistatud alates 2006. aastast. Kokkuleppe eelnõu on heaks kiidetud valitsuse 1. augusti 2013 istungil, kus anti allakirjutamiseks ka volitus.
