Eelnõu kohaselt, tulenevalt direktiivist, peab Tallinna Lennujaam uued
lennujaamatasude määrad võimalusel kehtestama kokkuleppel lennujaama
kasutajatega. Lahkhelid lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate
vahel lahendab sõltumatu asutusena Konkurentsiamet.
Direktiivi põhimõtteid tuleb kohaldada iga Euroopa Liidu lennujaama
suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane
vedude maht on üle 5 miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima
reisijate arvuga lennujaama suhtes. Eestis ei ole sellist lennujaama,
mida aastas läbiks üle 5 miljoni reisija. Eesti suurima reisijate arvuga
lennujaam on Tallinna lennujaam.
Eelnõuga nähakse ette ka lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate
vahelised iga-aastased konsultatsioonid, mille teemaks lennujaamatasude
määrad ja lennujaamateenuste kvaliteet.
Seaduse majanduslikul mõjul Tallinna lennujaamale on oluline negatiivne
aspekt. Lennufirmad saavad küll lisagarantii, et kõikidele on hinnad
kehtestatud tõesti samadel tingimustel, kuid kuna läbirääkimisprotsess
hindade kujundamisel on direktiivi kohaselt pikk, siis tasude
alandamiseks ei pruugi AS Tallinna Lennujaam olla suuteline kiiresti
reageerima turu muutustele ning võib kaotada kliente. Raskendatud on ka
uute lennufirmade Eesti turule tulemine.
Eesti taotles direktiivi eelnõu menetlemisel, et direktiiv ei laieneks
alla 5-miljonilise reisijatekäibega lennujaamadele, kuid Eesti
reservatsioon ei leidnud piisavat toetust.
Majandus- ja Komminukatsiooniministeerium
