Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et mõlemad eelnõud on vormistatud. Riigikogu peab Sesteri sõnul neljapäeval EFSF-iga liitumise otsuse ja seadusemuudatuste vastuvõtmiseks kolm täiendavat istungit, millest esimene algab kell 17, teine tund aega pärast esimese lõppu ja kolmas poolteist tundi pärast teise lõppu.

"Istusime rahanduskomisjonis koos ja jõudsime sisu osas kokkulepetele," ütles Sester. Tema sõnul on kokkulepe hääletusega kinnitatud ning on selge, milliseid lahendusi pooldavad ühiselt komisjonis esindatud Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).

Sesteri sõnul lisas komisjon otsuse eelnõusse sätte, et selle vastuvõtmiseks on riigikogus vaja 51 häält ehk riigikogu koosseisu enamust.

Riigieelarve alusseaduse muutmise eelnõus täiendatakse Sesteri sõnul riigigarantiide paragrahvi, nii et järgi riigi garantii võib anda ka Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriigile või juriidilisele isikule, milles enamik osalusest kuulub EL-i liikmesriikidele. Sama paragrahvi muutmist nägi ette SDE esitatud eelnõu.

Samuti annab eelnõu riigikogule õiguse kohustada valitsust taotlema riigikogult täiendavaid volitusi või arvamuse esitamist riigikogu antud garantiiga seotud otsuste tegemiseks.

SDE esitatud eelnõu on Sesteri sõnul muudetud. "Tegime täpsemaks, korrektsemaks, et otsuse eelnõu menetlus oleks korrektne tulevikus, tõime sisse riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatused," ütles Sester. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse muutmisega antakse EL-i asjade komisjonile volitused EFSF-iga seotud asju otsustada.

EFSF-iga liitumise eelnõu eest vastutav riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles neljapäeval, et otsuse eelnõusse on lisatud säte, et riigi garantii antakse EFSF-i lõpetamiseni.

Sõerdi sõnul esitab eelnõu kohaselt valitsus riigikogu täiskogule heakskiitmiseks iga uue vastastukuse vastastikuse arusaamise memorandumi, millel põhineb uue abisaaja riigi laenuprogramm. Riigikogu täiskogu menetleb eelnõu kohaselt ka EFSF-i raamlepingu muudatusi, kui see muudab garantii tingimusi.

Riigikogu EL-i asjade komisjoni pädevusse jääb arvamuse avaldamine valitsuse esitatud memorandumite muudatuste kavandite üle, millega abisaaja riigi programmi muudetakse. Samuti avaldab eelnõu kohaselt EL-i asjade komisjon arvamust memorandumite kavandite, ennetavate vahendite, krediidilimiitide, võlakirjade ostu ost, pankade ja muude finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimise kohta.

Eriti kiireloomulistes asjades esitab seisukohad oma partneritele EL-is valitsus, kuid peab teavitama riigikogu EL-i asjade komisjoni, selgitas Sõerd.

EFSF-iga liitumise otsus jõustub eelnõu kohaselt samal ajal kui seadus, millega muudetakse riigieelarve alusseadust ja riigikogu töö- ja kodukorra seadust, ütles Sõerd.

Keskerakonna fraktsiooni nõunik Manuela Pihlap ütles neljapäeval BNS-ile, et fraktsioon kavatseb eelnõu menetlemisel kõnedega jätkata. "Meie toetame laialdasemat arutelu," ütles Pihlap.

Pihlapi sõnul oli fraktsiooni eesmärk lükata eelnõu arutelu järgmisse istunginädalasse.

Riigikogu koguneb neljapäeval ka kolmandale täiendavale istungile lisaks varem planeeritud kahele täiendavale istungile.

Neljapäeval toetas EFSF-i laiendamist Saksamaa parlament. Saksamaa oli 11. euroala riik, kes otsusele oma toetuse andis. Neljapäevaks olid EFSF-i suurendamist 440 miljardile eurole toetanud veel Belgia, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Hispaania ja Sloveenia.

Austria tahab EFSF-i rafitseerida reedel ning Küpros, Malta, Holland ja Slovakkia on jätnud hääletuse oktoobrisse. Slovakkia ei osalenud esimeses Kreeka päästepaketis, riigi valitsuskoalitsioon on küsimuses lõhenenud ega pole veel hääletamispäeva kindlaks määranud.