Suuri üllatusi ei ole – nagu arvata võiski. Vaid rääkides
tasemekoolituse erisoodustusest vabastamisest tuleb märkida, et vähemalt
praeguse kava kohaselt ei laieneks erisoodustuse välistus juhtimis- või
kontrollorgani liikmetele ning oleks piiritletud konkreetselt töö- või
teenistussuhtes olevate isikutega. Vaadates siinkohal näiteks Eestis
tegutsevate ettevõtete struktuuri, kus ligemale 85% tegutsevatest
ettevõtetest on mikroettevõtted (töötajaid kuni 9) ja tegevjuht,
sõltumata omaniku või juhatuse liikme juriidilisest staatusest, täidab
enamasti ka reaalseid töölepingulisi ülesandeid, tuleks eristamist
siiski ilmselt veel põhjalikult kaaluda. Maksuvabastus ei tohiks
kindlasti saada aluseks uutele õigusvaidlustele ning peab täitma oma
eesmärki.
Eelnõuga soovitakse teha neli olulisemat muudatust.
Esiteks soovitakse langetada tulumaksu määra ühe protsendipunkti võrra,
mis peaks tooma kaasa mõningase maksukoormuse languse ka üldist
maksukoormust arvestades. Muudatusega langetatakse lõikes
Tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määra alates 2015.
aastast 21%-lt 20%-le. Rääkides muudatuse mõjust, toob arvestuste
kohaselt tulumaksu määra langetamine alates 2015. a 1 protsendipunkti
võrra kaasa riigi tulude vähenemise aastal 2015 70 miljoni euro võrra.
Sealhulgas väheneks analüüside kohaselt füüsilise isiku tulumaksu
laekumine 57 miljoni euro võrra ning ettevõtte tulumaksu laekumine 13
miljoni euro võrra. Arvestades tänaseid keskmise brutokuupalga numbreid,
langeks maksumäära alanemisel keskmist palka teeniva isiku
maksukohustus 2011. a kehtivaid teisi maksu- ja maksemäärasid arvestades
75 euro võrra aastas. Eeldades keskmise palga tõusu, oleks loomulikult
ka võit rahalistes numbrites suurem.
Teise muudatusena piiratakse füüsilise isiku tulust lubatud
mahaarvamiste kogusummat aastas 3196 eurolt 1920 eurole. Muudatus
puudutab eelkõige eluasemelaenu intresside ja koolituskulude maksumuse
mahaarvamise õigust maksustatavast tulust. Täpsemalt muudetakse TuMS §
28(2) lõiget 1, langetades lubatud mahaarvamiste kogusummat praeguselt
3196 eurolt 1920 eurole. Muudatus kohalduks kuludele, mida isik kannab
alates 2012. a, muudatus ei kohaldu 2011. a ja varasematele kuludele.
Seaduse muudatuse mõjusid vaadates on välja toodud, et eluasemelaenu
intresside, koolituskulude ning annetuste ja kingituste mahaarvamise
võimalust kasutati 2009. aastal ca 216 000 isiku poolt. Kõigist
deklaratsioonidest ületas 1920 euro piiri 13,5% deklaratsioone. Mõju
eelarvele hinnatakse positiive märgiga ehk muudatus suurendab riigi
tulusid alates 2013. a umbes 5 miljoni euro võrra aastas.
Kolmanda muudatusega soovitakse luua raieõiguse ja raiutud
metsamaterjali võõrandamise maksuarvestusele erikord, pidades silmas
metsa füüsilisest isikust väikeomanikku, kelle raieõiguse ja raiutud
metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus.
Erikord ei seaks piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega
metsamaterjali kogusele. Tehtavate muudatuste tulemusena võib füüsiline
isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise
aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise
kulusid võõrandamistulust maha arvata.
Muudatuse kohaselt loetakse metsa majandamisega seonduvad
dokumentaalselt tõendatud kulud võõrandamisega seotud kuludeks nii
raieõiguse kui ka raiutud metsamaterjali võõrandamise puhul. Võib seega
öelda, et laiendatakse tululiike, millest on õigus teha mahaarvamisi,
ning tegevuste nimekirja, mille kulusid on võimalik võõrandamistulust
maha arvata. Metsa majandamise kuludeks loetakse nt kõik kulud, mis
tehakse seoses metsa majandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses,
sealhulgas kulutused selliste metsa majandamisega seotud tegevuste
teostamiseks, mille kohta ei ole metsaomanikul kohustust esitada
Keskkonnaametile metsateatist.
Neljandast muudatusest oli juba põgusalt juttu - sellega välistatakse
töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine
erisoodustusena. Muudatus on kindlasti positiivne, kuid samas vajaks
kindlasti täiendavalt analüüsimist, kas juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liikmete erikohtlemine (negatiivses mõttes) on antud
juhul eesmärgipärane ja põhjendatud ning milliseid õiguslikke probleeme
võib see endaga kaasa tuua. Mõjusid eelarvele hinnates on jõutud eelnõu
seletuskirjas tulemuseni, et tööga seotud tasemekoolituse välistamine
erisoodustusena käsitlemisest alates 2012. a vähendab prognoosi kohaselt
riigi tulusid alates 2012. a 5 miljoni euro võrra aastas.
Nagu juba eelnevalt ka öeldud, on eelnõu plaanitud jõustada juba 1. Jaanuaril 2012.a.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirjaga saate lähemalt tutvuda siin.
peadirektori kohusetäitja,
Eesti Kaubandu-Tööstuskoda,
koda.ee