Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ning suurendada Eesti osaühingu atraktiivsust välisinvesteeringuteks.
Keda mõjutab?
Muudatusest on mõjutatud eelkõige Eestis investeerida soovivad välisresidendid, sh e-residendid, kuid vähesel määral ka Eesti äriühingute osanikud ja aktsionärid ning krediidi- ja makseasutused.
Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?
Võimaldatakse äriühingu asutamisel või osa- või aktsiakapitali suurendamisel teha rahaline sissemakse makseasutuses avatud maksekontole, st kaotatakse nõue, et tegemist peab olema krediidiasutuses avatud pangakontoga. Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Erinevalt krediidiasutustest ei tohi makseasutused tegeleda hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega. Maksekonto on makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto.
- Võimaldatakse äriühingu asutamisel või osa- või aktsiakapitali suurendamisel teha rahaline sissemakse välisriigis (Euroopa Majanduspiirkonnas) avatud maksekontole, st kaotatakse nõue, et tegemist peab olema Eesti teenusepakkujaga.
- Äriühingu elektronposti aadressi äriregistris uuendatakse edaspidi majandusaasta aruande põhjal. Ettevõtja ei pea enam esitama kandeavaldust äriregistris elektronposti aadressi muutmiseks ega tasuma riigilõivu suurusega 18 eurot.
- Seadusest eemaldatakse võimalus määrata ettevõtja kontaktisikuks notaribüroo. Erinevalt näiteks advokaadibüroost ei ole notaribüroo juriidiline isik, vaid notari töökoht. Kaks või enam notarit võivad pidada ühist bürood, kuid ka sellisel juhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. Kontaktisikuks saab määrata seega notari.
Millal jõustub?
Määrus jõustub 01. jaanuaril 2019.
