„Programmi toel viidi ellu mitmeid olulisi tegevusi nii laste heaolu kui ka rahvatervise toetamiseks, aga ka lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Näiteks andis programm tõuke riikliku perelepitussüsteemi arendamisele, et aidata lahku läinud peredel oma lapse elukorralduse osas vajalikke kokkuleppeid sõlmida. Sotsiaalala asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul on teenust nüüdseks kasutanud juba üle 1100 pere.
Erilise tähelepanu all oli kultuuripärandi säilitamine
Programmi toel loodi Eestis taastava õiguse ja perelepitusteenuse mudelid, et toetada lapsevanemaid ja suurendada lapse turvatunnet. Lisaks rahastati vaimse tervise ja vigastuste ennetuse projekte, sealhulgas ämmaemandate kodukülastuste mudeli väljatöötamist, mis aitab varakult märgata riskiperesid. Vägivallaennetuse valdkonnas loodi naiste tugikeskuste kvaliteedi hindamise süsteem ja ohvriabi vabatahtlike tugiisikute süsteem, koolitati üle 700 spetsialisti ja korraldati mitu laiapõhjalist kampaaniat.
Erilise tähelepanu all oli kultuuripärandi säilitamine – renoveeriti kuus kultuuriväärtusega hoonet ning loodi materjalid teadlikkuse tõstmiseks väikelinnade muinsuskaitsealadest.
Uuel rahastamisperioodil on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste prioriteetideks Euroopa rohepööre, demokraatia, õigusriik ja inimõigused ning sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus. Kokku investeeritakse erinevatesse projektidesse 57,4 miljonit eurot välisvahendeid, millele lisandub Eesti riigi kaasfinantseering. Esialgne jaotusettepanek esitatakse valitsusele tänavu aasta lõpuks, millele järgnevad läbirääkimised rahastajatega.
