Liikmesriigid olid kohustatud kolmanda energiapaketi elektri- ja gaasidirektiivid üle võtma 2011. aasta 3. märtsiks, kuid kaheksa riigi siseriiklikud õigusaktid ei ole ikka veel vastavuses EL-i eeskirjadega.
BNSi teatel ei olnud Bulgaaria, Küpros, Hispaania, Luksemburg, Madalmaad, Rumeenia ja Slovakkia kõnealuseks kuupäevaks Euroopa Komisjoni teavitanud kahe direktiivi ülevõtmismeetmetest ning Eesti ei olnud komisjoni teavitanud gaasidirektiivi ülevõtmisest.
Seega saatis komisjon esmaspäeval nimetatud kaheksale riigile 15 põhjendatud seisukohta, et nõuda tungivalt nende juriidilise kohustuse täitmist. Liikmesriikidel on nüüd vastamiseks aega kaks kuud. Täitmatajätmise korral võib komisjon anda asja arutamiseks Euroopa Kohtusse.
Selles rikkumismenetluses käsitletakse kolmanda energiapaketi ülevõtmisest teatamata jätmise juhtumeid. Samal ajal hindab komisjon nende liikmesriikide teatatud meetmeid, kes on direktiivid üle võtnud ainult osaliselt, ning otsustab järgmiste kuude jooksul edasiste asjakohaste sammude üle.
EL-i riigipead ja valitsusjuhid teatasid 2011. aasta veebruaris vajadusest kujundada 2014. aastaks lõplikult välja energia siseturg. Kolmanda energiapaketi olulistes sätetes käsitletakse energiaturgude nõuetekohast toimimist; kehtestatud on ka võrkude eraldamise uued eeskirjad, riiklike seadusandjate sõltumatust ja volitusi kindlustavad eeskirjad ning tarbijate heaolu huvides jaeturgude toimimise tõhustamist käsitlevad eeskirjad.
Varasema info põhjal algatas Eesti valitsus jaanuari algul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud maagaasiseaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab gaasi põhivõrgu omandi eraldamise nõuet.
Maagaasiseaduse muutmise eesmärk on viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt ei või süsteemihaldurit ja tootjat või müüjat kontrollida sama isik ega teostada tema suhtes muid õigusi.
