Varem pidi kaitse saamiseks olema võimalik kaubamärki graafiliselt kujutada, kuid see oli keeruline lõhnamärkide, hologrammide, heli- ja audiovisuaalmärkide registreeriminse puhul, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels BNS-ile. "Näiteks lõhnamärki on graafiliselt esitada keeruline, kui mitte võimatu," lisas Mihkels.
Edaspidi kaob vajadus kaubamärgi graafilise kujutamise järele, piisab vaid sellest, kui tähist on võimalik esitada kaubamärkide registris viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähise omanikule tagatud õiguskaitse selge ja täpse sisu.
"See võimaldab esitada kaubamärke registreerivale asutusele ka näiteks heli- ja videofaile. Muutusi on muidugi teisigi, kuid need on suhteliselt spetsiifilised," sõnas ta.
2019. aasta jaanuariks tuleb taolised muudatused võtta üle ka Eesti siseriikliku kaubamärgi osas. Seoses uue direktiivi ülevõtmisega tuleb muutusi ka senises patendiameti otsuste peale kaebamise ning kaubamärkide registreerimise vaidlustamise korras.
