Uute reeglite järgi saab näiteks eestlanna, kes abiellub sakslasega ja asub elama Belgiasse, valida, kas tema pärijad pärivad Eesti või Belgia seaduste kohaselt. Saadikud võtsid eelnõu vastu 589 poolt, 21 vastu ja 79 erapooletu häälega. Uus määrus peaks vähendama pärimisasjadega seotud õiguslikke vastuolusid võimalus valida koduriigi ja alalise elukohariigi seaduste vahel
Uue määruse eesmärk on lihtsustada pärimisega seotud õiguslike küsimuste menetlust ning vältida osapoolte vaidlusi, kui tegemist on testamendiga, mis puudutab mitme EL liikmesriigi õigussüsteemi.
Kurt Lechneri (EPP, DE), kes juhtis ettepaneku menetlust Euroopa Parlamendis, hinnangul moodustavad piiriülesed pärimisasjad 10% kõikidest ELi pärimisasjadest, st ligi 450 000 juhtu aastas, rahalise mahuga ligi 123 miljardit eurot.
Üle-Euroopalised kriteeriumid muudavad selgemaks, millise liikmesriigi seadusandlus rakendub juhul kui pärand on rohkem kui ühe liikmesriigi seadusandluse subjektiks. See omakorda aitab vältida kulukaid õiguslikke vaidlusi ning vähendab bürokraatiat pärijaile.
Määrus loob ka Euroopa pärimistunnistuse, mis peaks andma selge õigusliku seisundi testamendi koostajale ning kaitsma pärijate ja teiste osapoolte, näiteks võlausaldajate, õigusi.
Õigus valida
Määrus kehtestab kaks uut põhimõtet piiriüleste pärimisküsimustega tegelemiseks.
- Esiteks, surmajuhtumi korral väljaspool koduriiki lahendatakse pärimisküsimused üldjuhul selle liikmesriigi seaduste järgi, kus asus kodaniku viimatine "peamine elukoht" vastavalt selle liikmesriigi ametiasustuste ja kohtute otsusele. Kohtualluvuse võimalikult kiire kindlaks tegemine aitab vältida vastuolusid, mis võiksid tekkida, juhul kui pädevus jaguneks erinevate liikmesriikide erinevate kohtute vahel.
- Teiseks, testamendi koostajal on samuti õigus valida, kas pärimisasja kui terviku suhtes kohaldatakse tema ELis asuva päritolumaa seadust. Saadikute arvatesannab selline õigus ELi kodanikele, kes elavad ELis väljaspool oma koduriiki, parema võimaluse säilitada koduriigiga tugevamaid sidemeid ning tagada, et võetakse arvesse koduriigi õigust näiteks inimese eluajal tehtud kingitustega seonduvalt.
Eelpool toodud näites sakslasega abiellunud eestlanna kohta, kes elab pikemaajaliselt Belgias, on Belgia naise kõige tõenäolisem huvide keskmes olev riik. Juhul, kui ei oleks uut määrust, oleks küllalt tõenäoline, et pärimisküsimustes tekiks teatud vastuolusid naise pärijate koduriigi (Saksamaa), tema enda koduriigi (Eesti) ja pärandi asukohariigi (Belgia) kohtute vahel.
Euroopa pärimistunnistus
Määrusega luuakse Euroopa pärimistunnistus, selleks et pärijad, võlausaldajad ja ametiasutused rakendaksid pärimisõigust kõige ladusamal ja odavamal moel. Euroopa pärimistunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik.
Mõju siseriiklikule seadusele puudub
Kodanike jaoks, kelle alaline elukoht asub nende koduriigis, ei muutu miski. Määrus ei muuda siseriiklikke seadusi, millega reguleeritakse pärimisasju, vara- või maksustamisega seotud küsimusi. Määrus ei vii sisse mingeid siseriiklike seaduste harmoneerimise nõudeid. Määrusega reguleeritakse üksnes liikmesriikide rahvusvahelist eraõigust.Ühendkuningriik ja Iirimaa kasutasid oma loobumisõigust nii nagu ka Taani.
Järgmised sammud
Parlamendis heaks kiidetud tekst läheb nüüd edasi nõukokku, kes annab teada oma seisukohad. Seejärel püüavad kaks institutsiooni jõuda teisel lugemisel ühisele seisukohale.
Menetlus:seadusandlik tavamenetlus/ kaasotsustamine (esimene lugemine)
Viidad:
- Vastuvõetud tekst on kättesaadav siin valides kuupäeva13.03.2012
- http://www.europarl.europa.eu/plenary/en/texts-adopted.html
- Video arutelust, valige kuupäev 12.03.2012
- http://www.europarl.europa.eu/wps-europarl-internet/frd/vod/research-by-date?language=en
- Raportöör Kurt Lechneri (EPP, DE) isikuandmed
- http://www.europarl.europa.eu/meps/et/4283/Kurt_LECHNER.html
- Õigusloome ülevaade
- http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2008/0241%28COD%29
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
