Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles BNS-ile, et esimesi seadusemuudatusega seotud arutelusid poliitilisel tasandil kavandab ministeerium aprilliks koos eelarvestrateegiaga.
"Sisuliselt on Eesti eelarvepoliitika juba kooskõlas fiskaalleppe nõuetega," ütles Säälik.
Säälik märkis, et samas tulenevalt valitsuse tegevusprogrammist oli rahandusministeeriumil niikuinii plaanis eelarve baasseadust täpsustada. "Muudatustega peab ministeerium valmis jõudma 2013. aasta lõpuks," lisas Säälik. "Võimalusel teeb Eesti vajalikud muudatused varem ära, kuid konkreetsetest muudatusettepanekutest on veel vara rääkida."
Leppega ette nähtud automaatseks tasandusmehhanismiks, mis rakenduks eelarve lubatud puudujäägi piiri rikkumisel, on Sääliku sõnul erinevaid võimalusi. "Seda ei maksa kindlasti pidada automaatseks kärpeks kõikide ministeeriumide eelarvetes," ütles Säälik vastuseks BNS-i küsimusele.
Valitsus määrab lähiajal kindlaks Euroopa Ülemkogus EL-i valitsusjuhtide ja riigipeade heakskiidu saanud fiskaallepe riigikogule ratifitseerimiseks esitamise aja. Lepe on kavas allkirjastada märtsi algul toimuval Euroopa Ülemkogu istungil ning see jõustuks tuleva aasta algul.
Fiskaalleppe järgi peavad sellega ühinevad riigid riigisisesesse õigusse üle võtma reegli, mille kohaselt ei tohi eelarve struktuurne puudujääk ületada 0,5% riigi nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Struktuurne puudujääk ei võta arvesse ühekordseid mõjusid ega majandustsükli mõju. Reegli rikkumisel peaks vallanduma automaatne tasandusmehhanism.
Riikidel oleks aega reeglite oma riigisiseses õiguses vastuvõtmiseks üks aasta, seda kontrollib Euroopa Komisjon. Kui mõni leppes osalev riik pole ka komisjoni nõude peale vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, võib teine leppega liitunud riik asja Euroopa Kohtusse anda.
Kohtu otsus on riigile kohustuslik, selle täitmata jätmise korral võib Euroopa Kohus määrata trahvi kuni 0,1% ulatuses riigi SKP-st. Euroala liikmesriigid maksaksid trahvi sisse Euroopa Stabiilsusmehhanismi, ülejäänud riigid EL-i eelarvesse.
Fiskaallepe lubaks madalama võlakoormusega riikidele suuremat struktuurset eelarvepuudujääki. Väiksema võlakoormaga riikide struktuurne eelarvepuudujääk võiks ulatuda ühe protsendini SKP-st jooksevhindades võrreldes ülejäänud riikidele lubatud 0,5%-ga.
Leppe on lubanud allkirjastada 25 riiki EL-i 27 liikmest, sellest soovivad kõrvale jääda Tšehhi ja Suurbritannia.
