Eelnõu seletuskirja kohaselt on praegu füüsilisele isikule määratav kõrgeim rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot liiga madal, et motiveerida oma kinnisvara korras hoidma.
„Ainuüksi Tallinna kesklinnas on palju hooletusse jäetud ja inimestele ohtlikke kinnistuid, mille omanikke pole võimalik korrale kutsuda, sest võimalik trahvimäär on ülimadal. Mõni kinnisvaraomanik on koguni tahtnud viie aasta trahvi korraga ära maksta, et teda rahule jäetaks,“ põhjendas linnavolikogu esimees, miks ta annab volikogu menetlusse eelnõu trahvide karmistamiseks.
Eelnõu sisaldab ettepanekut vabariigi valitsusele muuta ehitusseadust ja karistusseadustikku ehitise omanike vastutuse suurendamise eesmärgil ning tõsta rahatrahvi ülemmäär füüsilisele isikule 12 500 trahviühikuni ehk kuni 50 000 euroni ja juriidilisele isikule kuni 100 000 euroni.
„Need oleksid kõrgeimad määrad, mida rakendatakse siis, kui pehmemad meetmed nagu näiteks ettekirjutused ja hoiatused ei ole mõjunud ja rikkumine jätkub,“ selgitas Vitsut. „Kuid selge on see, et motiveeriv oleks selline trahv, millega võrreldes ei ole ehitise kordategemise maksumus võrreldamatult kallim. Lisaks on Tallinna kesklinna kinnistu rahaline, kultuuriline ja ajalooline väärtus nii kõrge, et trahvimäära tõstmine on igati õigustatud.“
Eelnõu kohaselt rakenduksid selles sisalduvad muudatused tuleva aasta algusest.
2011. aastal tegi Kesklinna valitsus ettekirjutuse kinnistu heakorranõuete rikkumise kohta 26-le ja hoonete seisukorranõuete rikkumise kohta 24 kinnistuvaldajale. Munitsipaalpolitsei määras ettenähtud kohustuste täitmata jätmise tõttu hoonete korrashoiul 9 trahvi kogusummas 1340 eurot. Kasutusel mitteoleva ehitise heakorranõuete rikkumise eest, sh varisemisohtliku hoone tõttu määrati mullu 23 trahvi kogusummas 6847 eurot.
Ester Šank
