Riigikogu võttis 1. aprillil jõustuva seaduse vastu eelmisel neljapäeval Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste häältega.

Erakonnaseaduse muudatuste kohaselt hakkavad kontrollikomisjoni kuuluma õiguskantsleri, riigikontrolöri ja vabariigi valimiskomisjoni nimetatud liikmed ning parlamendiparteide esindajad, kes ise riigikokku ega valitsusse ei kuulu. Esmakordselt kutsub järelevalvekomisjoni kokku riigikogu esimees pärast märtsis valitava parlamendikoosseisu volituste algust. Komisjoni liikmete volitused kestavad viis aastat.

Erakonnaseaduse nõuete järgimist kontrolliv komisjon võib teha erakonnale, valimisliidule, nende nimekirjas kandideerinud inimesele või üksikkandidaadile muudatuste kohaselt ettekirjutuse, kui nad pole esitanud õigeaegselt kampaaniakulutuste aruannet või selles esineb puudusi. Samuti võib ettekirjutus järgneda vastuvõetud annetuse kajastamata jätmisel või siis, kui keelatud annetust pole tagastatud või riigieelarvesse kantud. Ettekirjutuse täitmata jätmisel saab komisjon määrata kuni 6400 euro ehk veidi üle 100.000 krooni suuruse sunniraha.

Kui algselt pidanuks valimisliitudest saama mittetulundusühingud, siis muudatuse järgi jätkavad nad tegevust seltsingutena, ehkki edaspidi tuleb need moodustada kirjaliku lepingu alusel ning neile laienevad rahastamise, laenamise, annetuste vastuvõtmise, arvelduskonto kasutamise ja kampaaniaaruande esitamise osas erakondadega samasugused nõuded.

Seadus sätestab ka vastutuse erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi arvelduskontost ning erakonna sidusorganisatsioonist teavitamata jätmise eest. Samuti saab muudatuste jõustudes annetuste registri pidamise kohustuse rikkumise või kampaaniaaruande esitamise eest karistada kuni 300 trahviühiku suuruse trahviga, juriidilise isiku puhul ulatub rahatrahvi suurus 20.000 euro ehk ligi 313.000 kroonini.

Vajadusele tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet on aastaid tähelepanu juhtinud nii praegune kui eelmine õiguskantsler. 2006. aasta mais soovitas toona seda ametit pidanud Allar Jõks riigikogul moodustada sõltumatu ja kompetentse kontrolliorgani, kellel oleks ametiülesannetest tulenev õigus ja kohustus erakondade rahastamist kontrollida. Samas lisas ta, et parlament peab ise otsustama, kas selleks saab riigikontroll, valimiskomisjon või hoopis mõni uus organ.

Presidendi poolt välja kuulutatud muudatusi on Jõks siiski teravalt kritiseerinud, öeldes, et kuna kontrollikomisjoni loomise varjus kaotati võimalus erakondi keelatud annetuse vastuvõtmise eest karistada, on parteid seadnud end muudatustega seaduseüleseks.

BNS