Investeerimispiirangute leevendamine mõjub positiivselt
Tänaseks on pensionifondide varadest Eesti majandusse investeeritud juba 11 protsenti, mis on võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga 5,5 protsenti suurem. Kuigi investeeringute maht on kasvav, oleme rahvusvahelises võrdluses siiski tagasihoidlikud. Euroopa Komisjoni raporti kohaselt investeerivad Euroopa pensionifondid kohalikesse varadesse 59 protsenti võlakirjade ning 43 protsenti aktsiate osas. Näiteks Soome üks suurimaid pensionifonde Ilmarinen investeerib 25 protsenti kohalikult, sealjuures valdavalt just börsiväliselt (nt laenud, kinnisvara).
Koja hinnangul tuleb vabastada pensionifondid eurofondide investeerimispiirangutest, ehk fondidel võiks olla rohkem vabadust otsustada, kuhu nende varasid investeerida. See soodustaks ka pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse.
Valitsemistasude langus ei motiveeri investeerima
Eelnõuga kehtestatakse pensionifondide valitsemistasule uus piirmäär, mis langetab maksimaalse tasumäära seniselt 2 protsendilt 1,2 protsendile. Madalate valitsemistasudega tekib aga oht, kus kõrgete tehingukulude tõttu kaob pensionifondidel huvi investeerida Eesti majandusse. Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku mitte langetada hetkel kehtivat valitsemistasude piirmäära.
Kolmas sammas vajab täiendavaid vahendeid
Eelnõu järgi soovitakse kaasajastada tööandja pensionifondide regulatsiooni. Koja hinnangul on eesmärk positiivne, kuid arvab, et senisest enam tuleks kasutusele võtta täiendavaid meetmeid kolmanda samba sissemaksete suurendamiseks. Seda eelkõige seetõttu, et täna tehakse seda minimaalselt. Elanikkonna vananemine ja esimese samba muutumine solidaarsemaks tekitavad olukorra, kus riik peaks senisest rohkem motiveerima nii töötajaid kui ka tööandjaid paigutama üha rohkem raha kolmandasse sambasse, tekitamaks täiendavaid vahendeid.
