10.01.2018 Kolmapäev
Justiitsministeerium ei toeta kahjunõude menetlust muutvat algatust
Justiitsministeerium ei toeta Reformierakonna algatust, mille järgi võiks kuriteokahju sissenõudmist vedada prokurtuur, kui kahju kannatanud kohalik omavalitsus seda mingil põhjusel teha ei soovi.
Neljapäeval valitsuse ette jõudva eelnõu algatas Reformierakonna fraktsioon sooviga motiveerida kohalikke omavalitsusi esitama kahjunõudeid ametiisikule, kelle tahtliku süüteo tõttu on kohalik omavalitsus kannatanud. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et olukorras, kus kannatanud haldusorgan ei ole esitanud avalik-õiguslikku kahjunõuet, võib seda riigi nimel teha prokuratuur.
Mullu septembris pöördus õiguskantsler riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatataks seaduste muutmine, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.
Kehtiv õigusruum praegusel kujul ei võimalda piisavalt ennetada ega ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades. Õiguskantsler leidis, et olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, läheb vastuollu avaliku huviga. Selliste olukordade vältimiseks tegi õiguskantsler ettepaneku anda mõnele riigiasutusele õigus asuda kohaliku omavalitsuse asemel tekitatud kahju sisse nõudma, kui omavalitsus ei ole määratud aja jooksul süüteomenetluses kahjunõuet esitanud. Kui kohalik omavalitsus ei nõua süüdlaselt raha tagasi, võib tegemist olla pahatahtliku kokkuleppega, millest saab kasu võimul olev jõud. Õigusruum ei tohiks tekitada olukorda, kus süütegu võib nii öelda tasuda ära ehk rahaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu pakutud kujul mitte toetada, märkides, et pakutud lahendust tuleb põhjalikumalt analüüsida ja täiendada.
Märksõnad
