Kaubanduskoja hinnangul on regulaarsetele dividendidele kehtestatava madalama maksumäära positiivne mõju ülehinnatud
Füüsiliste isikute osas maksukoormus ei vähene.
Vastuvõetud seaduse kohaselt maksustatakse 14-protsendilise maksumääraga jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Nimetatud summat ületavad kasumijaotised maksustatakse jätkuvalt 20-protsendilise maksumääraga. Kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et madalamat maksumäära saab 2019. aastal rakendada vaid ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada alles 2021. aastal.
Madalamat maksumäära saab rakendada vaid juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu. Kinnipeetav tulumaksumäär on 7, mitte 6 protsenti maksubaaside erinevuse tõttu. Füüsiliste isikute osas ei kohaldada 14-protsendilist määra põhjusel, et äriühingule antud soodusmäär ei kanduks edasi füüsilisele isikule ega moonutaks erinevate tululiikide maksustamise neutraalsust füüsilise isiku tasandil.
Madalama maksumäära eesmärgiks on motiveerida äriühinguid jaotama kasumit läbi aastate võimalikult stabiilselt. Riik soovib muudatuse abil teenida lisaraha ka riigikassasse. Järgmisel aastal on muudatuse positiivne mõju riigieelarvele prognooside kohaselt ligi 100 miljonit eurot. Kaubanduskoja hinnangul on positiivset mõju ülehinnatud. Kuna madalamat maksumäära ei saa rakendada füüsilistele isikutele makstavate dividendide puhul, siis ei pruugi madalam maksumäär loodetud mõju avaldada.