Riigikogu majanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni neljapäevasel ühisistungil oli arutuse all riigikontrolli märtsi alguses avaldatud audit teemal riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel. Audit tõi esile suured puudused valdkonna süsteemsel planeerimisel ja jätkusuutlikul majandamisel, edastas riigikogu pressiteenistus.
"Auditi kohaselt ei ole MKM pööranud valdkonna probleemidele ja arendamisele piisavat tähelepanu," sõnas Kallas.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo osutas oma neljapäevases ettekandes, et riigikontrolli analüüsitud 164 kaugküttepiirkonnast 36 puhul oli 2009. aastal kaugküttesoojus kallim kui elektriküte. Soojuse kõrge hinna põhjusteks on Olgo väitel kütusehinna tõus, vananenud katlad ning soojusvõrkude kehvast seisukorrast põhjustatud soojuskaod.
Üldjuhul läheb enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10–30% soojusest. 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatus kadu üle 25%. 2009. aastal maksid tarbijad soojusvõrkude soojuskao eest riigikontrolli hinnangul kokku üle 44 miljoni euro.
Neljapäevase arutelu pooled tõdesid, et kohalikel omavalitsustel on raskusi kaugküttepiirkondade haldamisel ja kaugkütte jätkusuutlikkuse hindamisel, samuti puudub sellekohane juhend. Ebaselgus piirkondades pärsib aga omakorda investoreid, kellel puudub kindlus tuleviku suhtes.
Riigikontrolli ettepaneku kohaselt peaks MKM esitama 2011. aasta jooksul valitsusele kinnitamiseks riikliku soojamajanduse arengukava koos rakendusplaaniga, kus muuhulgas analüüsitakse kaugkütte tehnilist ja majanduslikku olukorda, investeeringute vajadust ja ettevõtete investeeringuvõimekust.
Samuti peab ministeerium välja töötama kriteeriumid ja juhendi kaugküttepiirkondade kehtestamiseks, mille põhjal peab olema üheselt hinnatav, kas loodud või loodav kaugküttepiirkond on jätkusuutlik ja otstarbekas. Lisaks soovitab riigikontroll luua riiklikud toetusmehhanismid, et vähendada soojuskadusid ja suurendada efektiivsust jätkusuutlikes kaugküttepiirkondades.
BNS
