26.08.2011 Reede

Kavandatavad muudatused raamatupidamise seaduses

Kavandatavad muudatused raamatupidamise seaduses Rahandusministeeriumis on valminud raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, mis  puudutab eelkõige raamatupidamiskohustuslastele kohalduvat taksonoomiat ja taksonoomia vormide kasutamist ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamist seoses majandusaasta aruande vormistamisega.

Esmalt tuleb selgitavalt märkida, et raamatupidamise seadust (RPS) täiendati 2009. aastal rakendussättega § 62 lg 1.1 (jõustus 2010. aastal), mis nägi ette erandi teatud raamatupidamiskohustuslastele (nt finantsteenuse osutajad, rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel majandusaasta aruannet koostavad isikud jt) taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutamisel majandusaasta aruande koostamisel. Vastav erand lubab asjaomastel isikutel koostada ja esitada majandusaasta aruande pdf-formaadis ning annab õiguse mitte lähtuda taksonoomiast ja taksonoomia vormidest kuni 1. jaanuarini 2012. Antud kuupäeva lähenemine tingis ka kõnealuse eelnõu koostamise vajaduse ning eelnõuga nähaksegi ette, kuidas eelnimetatud raamatupidamiskohustuslased peavad järgima taksonoomiat ning taksonoomia vorme alates 1. jaanuarist 2012.

Eelnõu näeb ette, et raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad oma majandusaasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel (nt ettevõtted, kes on noteeritud börsil, finantsasutused, kindlustusettevõtjad) või kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuse pakkumine (nt pangad, liisingettevõtted) või need, kes koostavad konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, ei pea majandusaasta aruande koostamisel lähtuma taksonoomiast ja taksonoomia vormidest. Nimetatud isikud võivad esitada äriregistrile oma majandusaasta aruande pdf-formaadis. Kui rahandusminister peaks kehtestama neile spetsiaalsed taksonoomia vormid, siis tuleb mõistagi viimaseid kohaldada. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kõigi kolme erandi puhul on üldjuhul tegemist raamatupidamiskohustuslastega, kelle majandusaasta aruanded on sisult vähem standardsed ning oma mahult suuremad kui väikse või keskmise suurusega tootmis- või teenindusettevõtte majandusaasta aruanded. Sellest tulenevalt on ka põhjendatud vastava erandi tegemine.

Siinkohal tuleb täpsustavalt märkida, et eelnimetatud isikutele on eelnõus antud võimalus mitte kohaldada majandusaasta aruande koostamisel RPS § 14.1 lg 3 nimetatud taksonoomiat ja taksonoomia vorme, kuid sealjuures pole keeldu neid siiski kohaldada. Seletuskirjas selgitatakse ka lähemalt vastavaid alternatiivseid võimalusi.

Kui rääkida raamatupidamiskohustuslastest, kes koostavad oma majandusaasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, siis võimaldatakse neil eelnõu jõustumisel alates 1. jaanuarist 2012 kasutada ka kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vorme (RPS § 14.1 lg 2), kui ettevõte hindab need vormid sobilikuks oma majandusaasta aruandele. Kirjeldatud regulatsioon peaks eelnõu autorite arvates olema selliste ettevõtete huvides, kes koostavad küll majandusaasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kuid ettevõte väiksusest tulenevalt on nende majandusaasta aruanne lihtne ning mahub samadesse vormidesse kui Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatud majandusaasta aruanne.

Finantsteenuse pakkujatel oleks eelnõu kohaselt võimalus soovi korral kasutada elektroonilises aruandluskeskkonnas spetsiaalseid taksonoomia vorme, mis rahandusministeerium on nende vajadusi arvestades välja töötanud.

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostajate osas märgitakse seletuskirjas, et kui aruande koostajad soovivad ning väljatöötatud konsolideeritud aruande vormid sobivad ettevõtte konsolideeritud majandusaasta aruande koostamiseks, siis oleks neil võimalus neid kasutada elektroonilises aruandluskeskkonnas.

Eelnõuga soovitakse vähendada ka ettevõtjate halduskoormust majandusaasta aruande vormistamisel. Nimelt peab kehtiva seaduse kohaselt (RPS § 25 lg 1) majandusaasta aruande allkirjastama tegevjuhtkond, st kõik juhatuse liikmed. Vastavat regulatsiooni soovitakse muuta selliselt, et piisaks ainult ühest tegevjuhtkonda kuuluva isiku allkirjast. Viimatiöeldu kehtib mõistagi ainult sellisel juhul, kui kõigil tegevjuhtkonda kuuluvatel isikutel (juhatuse liikmetel) on õigus ettevõtet iseseisvalt esindada. Kui ettevõtet saavad esindada juhatuse liikmed ainult ühiselt, siis oleks endiselt vajalik kõigi juhatuse liikmete allkiri.

Mart Kägu,
poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
http://www.koda.ee/

 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255