14.12.2010 Teisipäev

Keda puudutab rahvusvahelise sanktsiooni seadus?

Reuters Kuna 5. oktoobril 2010 jõustus uus rahvusvahelise sanktsiooni seadus on igati kohane mõned põhimõtted sellega seoses üle korrata. Kuigi seaduse nimest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist millegi kauge ja ettevõtjat mittepuudutavaga, siis päris nii see ei ole.

Seadus loetleb konkreetsed isikud, kes peavad nn erikohustusi rakendama ja on seaduse mõttes erikohustustega isikuteks. Näiteks kehtib neile kohustus koostada kirjalikud käitumisreeglid seaduse rakendamiseks ning jälgida jooksvalt Rahapesu andmebüroo veebilehte, et olla kursis kohaldamisele kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonidega ning isikutega, kellega tehingu tegemine on piiratud või sootuks keelatud.

 
Erikohustustega isik, kellele tulenevad rahvusvahelise sanktsiooni seadusest erikohustused, on:

  • krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
  • valuutavahetusteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  • e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
  • makseasutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
  • alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
  • kindlustusandja ja kindlustusvahendaja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;
  • fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;
  • kontohaldur, välja arvatud reguleeritud turu korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse tähenduses;
  • väärtpaberiarveldussüsteemi liige ja investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
  • hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;
  • muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
  • punktides 1–11 nimetatud asutustega sama laadi teenust pakkuva välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.

Samuti on eraldi nõuded notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi esindajana tema nimel ja arvel, juhendab tehingu kavandamist või elluviimist, mis on seotud näiteks kinnisasja või ettevõtte või äriühingus aktsiate või osade ostu või müügiga; kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega; äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega.

Milliseid kohustused on erikohustusega isikutel?

Esmalt on seaduse kohaselt igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on kahtlus või kes teab, et temaga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, kohustus anda sellekohasest kahtlusest ja võetud meetmetest viivitamata teada rahapesu andmebüroole. Olgu öeldud, et finantssanktsioonina tuleb pidada silmas sanktsiooni, millega täielikult või osaliselt tõkestatakse sanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamine ja käsutamine või nende tema valdusesse andmine, sealhulgas keelatakse või piiratakse näiteks vastavale isikule laenu andmist, raha väljamaksmist, dividendide maksmist sularahas, kinnisasjadega tehingute tegemist, kindlustuslepingute sõlmimist või ärisuhte loomist või jätkamist. Ülalviidatud erikohustusega isikud peavad antud juhul aga eriti hoolsad olema, sest nende kohustused ei piirdu ainult kahtluse korral teatamisest, vaid eeldavad ka reaalseid tegevusi.

Nii ütleb seadus, et erikohustustega isik jälgib korrapäraselt rahapesu andmebüroo veebilehte www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/, et olla kursis kohaldatud rahvusvaheliste finantssanktsioonidega ning tagada sanktsioonide täitmine st mitte teha keelatud tehinguid isikutega, kelle suhtes on sanktsiooni kohaldatud. Üldjuhul tähendab kursisolek siiski seda, et võimaliku kahtluse korral tuleks tehingu teise poole andmed kontrollida samal veebilehel asuva otsingumootori kaudu – kas konkreetne isik on finantssanktsiooni subjekt või mitte. Juhul kui tulemus on positiivne, tuleb sellest rahapesu andmebürood teavitada ning tehingu tegemisest keelduda. Kuivõrd sanktsioone on rakendatud väga palju terrorismi ja kuritegelike ühenduste rahastamisega seoses, tasuks eriti tähelepanelik olla sellistest riikidest nagu Iraak, Iraan, Põhja-Korea pärit isikutega tehingute tegemisel.
 
Veel peab erikohustustega isik kehtestama rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiseks kirjalikus või kirjalikult taasesitatavas vormis protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise korra ning määrama vastutava isiku, kelle kontaktandmed ta edastab ka järelevalve teostajale (rahapesu andmebüroole). Samuti kehtib nõue, et sama isik peab koguma ja säilitama viie aasta jooksul ülalmainitud kontrolli teatamisega seotud andmeid: kontrollimise aeg, kontrollinud isiku nimi, kontrollimise tulemused, kasutusele võetud meetmed.

Naastes artikli pealkirjas esitatud küsimuse juurde, tuleb nentida, et rahvusvahelise sanktsiooni seadus võib puudutada kõiki ettevõtjaid – tõsi, veidi rohkem küll neid isikuid, keda seaduses erikohustusega isikuteks nimetatakse. Nendel tasuks kindlasti lisaks seadusele tutvuda ka Rahapesu andmebüroo antud juhistega, mis on leitavad büroo veebilehelt ning vajadusel bürooga ka konsulteerida ja nõu küsida, kuidas vastavaid kohustusi kõige efektiivsemalt täita.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse leiab sarnaselt teiste Eestis kehtivate õigusaktidega Riigi Teatajast (www.riigiteataja.ee).


Mait Palts
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
koda.ee

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255