Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seadusega (844 SE) määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Ka kehtiva korras kohaselt on taolise kulukuse määraga laenutehing heade kommetegavastuolus, ent tühiseks muutub tehing alles siis, kui laenusaaja suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Seaduse algatajad märkisid seletuskirjas, et tarbijal on neid asjaolusid keeruline tõestada, samuti ei ole tarbija oma õigustest sageli piisavalt teadlik ega oska juhtida kohtu tähelepanu lepingu tühistust kaasa toovatele asjaoludele.
Seadusemuudatuse tulemusena muutub tarbijakrediidileping tühiseks juba pelgalt liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisega. Muudatustega soovitakse kaitsta tarbija õigusi ning eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne).
Samuti peaksid muudatused vähendama nende inimeste hulka, kes satuvad makseraskustesse. Maksejõuetute registris on üle 34 000 isiku, kes on hädas võetud kiirlaenu tagasimaksmisega.
Seadus näeb ette ka seda, et kiirlaenu puudutavaid vaidlusi ei tohi lahendada vahekohtus. Vahekohtus kiirlaenu vaidluste keelamine lähtub eelnõu järgi põhimõttest, et vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema poole huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.
Seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil.
