Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele.

Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda.

„See on järgmine oluline samm kiirlaenuturu ohjeldamisel. Eelnõu eesmärk on piirata koos kiirlaenuturuga tekkinud liigkasuvõtjate uut äri, millega küsitakse võlgnikelt põhjendamatult suuri sissenõudmiskulusid. Ülemäärase tasu nõudmine sunnib võlgnikku taas laenu võtma ja seob ta selle teenusega pikaks ajaks,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.

Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada.

Eelnõu järgi peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult.

Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule.

Järelevalve tugevdamiseks saab Tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona.

10. detsembril oli Riigikogus esimesel lugemisel veel mitu justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõuga lühenevad inimeste põhiõiguste paremaks tagamiseks vahistamise tähtajad ja suureneb kohtu kontroll nii vahistamiste kui läbiotsimiste üle. Minister tutvustas ka kohtutäiturite seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg seniselt 10 päevalt 30 päevale. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Äriseadustiku muutmise eelnõu tulemusel saavad iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja tuttavaid lahendusi. Selle eesmärk on muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks ning motiveerida Eesti osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist.