55 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu võetud valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on ennetada töövõime kaotust ja motiveerida inimest säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.

Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist.

Pressiteenistuse teatel näevad seadusele tehtud muudatused ette töövõime hindamisega kaasnevate erivajadusest tingitud lisakulude hüvitamise, kui töötukassa saadab inimese arsti vastuvõtule. Samuti tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.

Muudatuse järgi ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. Sõltumata inimese aktiivsusest tööturul, saab ta tervisealast rehabilitatsiooniteenust igal juhul.

Nii tööd otsivad kui ka tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.

Seadus näeb ette vähemalt 1000 töökoha loomise avalikus sektoris vähenenud töövõimega inimestele 2020. aastaks.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Jüri Jaansoni sõnul saavad erivajadusega inimesed töövõimereformiga riigilt rohkem tuge nii igapäevaelus kui tööelus toimetulekuks.

„Töövõimereformi seaduseelnõude vastuvõtmine on oluline samm edasi meie riigi sotsiaal- ja tööelus, võimaldades tööturul palju paremini osaleda inimestel, kes vajavad seal konkurentsivõimeliseks kaasalöömiseks toetust ja abi. Oluliselt paraneb vähenenud töövõimega inimestele abi osutamine töö leidmisel ja töökoha säilitamisel ning inimestele tagatakse suurem sissetulek,“ rääkis Jaanson.

Ta tõi välja, et erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste ühiskonda kaasamiseks on eeloleval seitsmel aastal nii Eesti riigieelarvest kui Euroopa Sotsiaalfondist kasutada 354 miljonit eurot.

„Pakutakse terviklikku paketti vähenenud töövõimega inimestele: töövõime hindamine, toetuse maksmine ja teenuste pakkumine tehakse ühes asutuses, töötukassas. Keskendutakse igale juhtumile eraldi, kehtib individuaalse lähenemise printsiip. Tööealiste inimeste sotsiaalne kaitse viiakse välja  pensionisüsteemist, mis on märgilise tähendusega ja aitab kaasa suhtumiste muutumisele,“ selgitas Jaanson.

„Kokkuvõtteks, töövõimereform purustab eelarvamusi. See muudab vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul ja ühiskonda kaasatusel märkimisväärselt laiemaks ning võimaluste poolest sarnasemaks erivajadusteta ühiskonnaliikmetega. Mis ei tähenda, et siit ei tule edasi minna. Ees ootab suur töö töövõime vähenemise ennetamisega, sealjuures tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemi loomisega,“ lausus riigikogu liige.

Riigikogu keskerakondlasest liige Marika Tuus-Laul sõnas, et töövõimereformi eelnõud on vigu täis ning probleemide lahendamise asemel tekitab neid hoopis juurde. Tuus-Lauli hinnangul vajab reform selgeid muudatusi, vastasel juhul võib selle juba ette läbikukkunuks kuulutada.

„Teerullina puudega inimestest üle sõitev töövõimereform on tõeline hädaorg. Reform, mille idee on ju üllas – aidata puudega ja erivajadustega inimesed tööle, on osutunud sisutuks kiirustamiseks. Valitsus tormab kui klappidega võidusõiduhobune," rääkis Tuus-Laul.

Tema sõnul on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindaja Tiia Sihver sõnanud, et reformi on vaja, aga mitte praegusel kujul. „Võtame aja maha. Kahjuks on need palved langenud kurtidele kõrvadele. Inimesed, kellele antud reformi tehakse, ja nende palved ei lähe valitsusele korda,“ sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Saadiku sõnul pole praegu endiselt näha, kuidas peaksid tekkima lubatud tuhanded töökohad. „Kui töökohtade loomine jääb endiselt vaid erasektori ülesandeks ja täiendavat motivatsioonipakette tööandjatele ei tehta, siis on raske näha, miks peaksid ettevõtjad nüüd järsku tahtma puudega inimesi palgata,“ ütles Tuus-Laul ja lisas, et enim valmistab talle siiski muret vajalike tugiteenuste jätkuv puudumine.

„Tegelikult on ilmne, et valitsuse soov on puudega inimesed ja töövõimetuspensionärid toetuste pealt maha saada ning seeläbi raha kokku hoida. Inimesed selekteeritakse süsteemist välja, nendest saavad tavalised töötud. Ja  riik saab öelda, et pensionäride hulk vähenes.  Puudega inimene kaotab aga töövõimetuspensioni, mis paljudel on ainus sissetuleku vorm,“ rääkis Tuus-Laul.

Seadus jõustub eelnõu järgi 1. jaanuaril 2016. aastal.