Lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (75 SE) esimene lugemine. Seadusega üle võetavate direktiivide eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Sarnased muudatused puudutavad osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivi. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu (71 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 18 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) teine lugemine. Käesolev seadus sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Avalik huvi käesoleva seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt olid loasüsteemile allutatud kõik Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja OECD liikmesriikide residendid, kes soovisid omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, ja kes ei olnud Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat ning tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt kolm viimast majandusaastat, siis 1. maist 2011 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saavad lepinguriikide ja OECE liikmesriikide residendid osta maad vabalt. Jätkuvalt peavad maavanema luba taotlema kolmandate riikide kodanikud ja juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt väheneb olulisel määral ka lepinguriikide juriidiliste isikute ring, kes saavad põllumajandus- või metsamaad omandada üksnes maavanema loal: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 ha või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandamiseks peab maavanema loa taotlema üksnes see lepinguriigi juriidiline isik, kes ei ole tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolmel aastal põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega tegelenud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (64 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lepingu eesmärk on asendada kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta, uuega. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud suuri edasiminekuid. Muu hulgas on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ja alates 1. maist 2004 kehtivad Eesti suhtes Euroopa Liidu Nõukogu sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise vastavad määrused. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis on loodud uusi hüvitise liike, näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis ei töötuskindlustushüvise ega ka vanemahüvitise skeemi. Samuti on oma sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

riigikogu.ee