Plaanitav muudatus puudutab riigihangete kaudu maanteesõidukite ostmist, rentimist, liisimist ja muid taolisi teenuseid. Maanteesõidukite all on mõeldud nii kergsõidukeid (M1-, M2-, N1-kategooria) kui ka raskeveosõidukeid. Näiteks peab aastaks 2025 keskkonnasõbraliku kergsõiduki CO2 heitekogus olema alla 25 g/km ning need peavad moodustama 21% kõikidest riigihangetest soetatud sõidukitest.
Kaasneksid suuremad kulutused nii avalikule sektorile kui ka ettevõtjatele
Kaubanduskoda leiab, et suureks murekohaks on kulud, mida direktiivi rakendamine endaga kaasa toob. Suur osa riigihankeid on seotud kohalike omavalitsustega, kes soetavad nii ühistranspordiks kui ka muuks otstarbeks sõidukeid, mis kuuluvad direktiivi kohaldamise alla. Samas on kohalike omavalitsuste rahalised vahendid piiratud. Direktiivi rakendamine tooks kohalikele omavalitsustele suuri lisakulutusi, kuid Euroopa Liit ei ole taganud lisarahastust direktiivi täitmiseks. Seetõttu ei ole mõistlik direktiivi rakendada seni, kuni keskkonnasõbralikes sõidukites kasutatava tehnoloogia hind ei ole muutunud madalamaks.
Samuti mõjutab direktiiv ka kohalikke väikseid veoteenuse ja muude sõidukitega osutatavate teenuste pakkujaid. Kui riigihangetes hakatakse eelistama teenuste pakkumiseks keskkonnasõbralikke sõidukeid, siis oleksid konkurentsist väljas ka väikesed ettevõtjad, kellel ei ole võimalust soetada kulukaid keskkonnasõbralikke sõidukeid. Väikesed ettevõtjad suudaksid soetada keskkonnasõbralikke sõidukeid alles siis, kui nende soetamiskulud on madalad ehk direktiivijärgsed keskkonnasõbralikud sõidukid on massiliselt kasutusel, mis on nende hinna alla viinud.
Keskkonnasõbralike sõidukite kriteeriumid on karmid
Kaubanduskoja hinnangul on direktiivi lisas välja toodud kergsõidukite kriteeriumid liiga karmid. Hetkel on Eesti turul müügil väga vähe sõidukeid, mis nendele kriteeriumitele vastaks. Kuigi autotootjatel on kavas järgnevatel aastatel tuua turule üha rohkem keskkonnasõbralikke sõidukeid, on raske öelda, kas kõnealune tehnoloogia areneb piisava kiirusega, et neid oleks mõistlik riigihangete käigus soetada. Probleemkohtadeks järgmistel aastatel võivad osutuda ka laadimisvõrgustiku väljaarendamine (sh eriti kiirlaadijate kasutuselevõtt) ning tehnoloogia kõrge hind. Probleeme esineb ka raskeveokite alternatiivkütuste nõuetes. Näiteks ei ole määratletud heitenormide piirmäärasid ning puudub teave, kuidas uusi heitenormide piirmäärasid soovitakse paika panna.
Kaubanduskoda soovitab Euroopa Komisjonil direktiivi muutmise asemel hoopis rakendada toetusmeetmeid keskkonnasõbralike sõidukite soetamiseks. Varem on riikide rakendatud keskkonnasõbralike sõidukite soetamise toetused olnud tulemuslikud ning taolisi toetusi tuleks rakendada seni, kuni eelnimetatud sõidukite hinnad on kõrgemad kui ainult fossiilseid kütuseid kasutavatel sõidukitel.
