Komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul puudutab eelnõu liisingueseme remontimist ja hooldamist ning sellega seondava sisendkäibemaksu küsimust. "On tekkinud küsimus, et kes peaks sisendkäibemaksu maha arvestama ning kellele üldse arve esitatakse remonditöökoja poolt kui toimub kindlustusjuhtum – kas see esitakse inimesele, kes on auto füüsiline kasutaja või see esitatakse kindlustusfirmale."
"Kui see esitatakse näiteks auto kasutajale, siis ta maksab selle käibemaksuga ära ning tagasi seda riigilt ei saa. Kui see esitatakse liisingfirmale, siis firma nõutab selle käibemaksu riigilt tagasi," kommenteeris Sester BNS-ile.
Sesteri hinnangul oleks korrektne, kui arve esitatakse reaalsele autokasutajale, kuna tema tegevuse tõttu on kindlustusjuhtum üldse tekkinud.
"Praegu on aga tekkinud olukord, kus osa kindlustusfirmasid on koostöös konkreetsete liisingfirmadega kokkulepete alusel asunud viimastele kindlustusjuhtumite arveid esitama ning seega on tekkinud olukord, kus tekib sisuliselt 20-protsendiline käibemaksu puhver," selgitas komisjoni esimees.
Sester lisas, et need kindlustusfirmad, kellel ei ole oma partnerliisingfirmat, ei saa nende kindlsutusjuhtumite korral 20 protsenti tagasi võrreldes nende firmadega, kellel on nii-öelda oma kindlustusselts olemas.
"Mõtte on selles, et tekivad puhverolukorrad ning klientidele ebavõrdne kohtlemine. Muudame eelnõu sõnastust selliselt, et toome sisse, mis hetkedel on võimalik liisingutehingutelt sisendkäibemaksu maha arvestada," selgitas Sester.
"Kokkuvõttes peab tekkima olukord, kus liisingfirmal on võimalik sisendkäimemaksu tagasi küsida ainult nendelt autodelt, mis on tema enda käsutuses," lisas ta.
Hinnanguliselt jäi riigil sellest 2010. aastal saamata 50–60 miljonit krooni, 2011. aastal oli see summa veelgi suurem.
Muudatusettepanekud tulevad komisjonis hääletusele järgmisel nädalal
