"Tänased ettepanekud on osa laiemast strateegiast kapitaliturgude tugevdamiseks ja investeerimise soodustamiseks EL-is. Selleks, et meil oleks 2019. aastaks Euroopas tõeline kapitaliturgude liit, peame arenema kolmes suunas: Euroopa märgised ja tegevusload finantstoodetele, ühtlustatud ja lihtsustatud normid kapitaliturgude süvendamiseks ning järjepidevam ja tõhusam järelevalve," ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning kapitaliturgude liidu volinik Valdis Dombrovskis.

Kapitaliturgude liidu eesmärk on kapitali mobiliseerimine ja suunamine eelkõige EL-i väikeettevõtetesse, mis vajavad laienemiseks ja arenemiseks vahendeid. Ettepanekud ootavad nüüd heakskiitu Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult, mida komisjon kutsub üles aitama ellu viia kapitaliturgude liidu väljaarendamiseks vajalikke peamisi reforme, nagu ettepanekud kapitaliturgude järelevalve tugevdamiseks, ettevõtete restruktureerimiseks ja tarbijatele uute säästmisvõimaluste pakkumiseks.

Esmaspäeval tutvustatud Euroopa pandikirjade ühised õigusnormid koosnevad direktiivist ja määrusest. Pandikirjade turg on praegu üks suurimaid võlaturgusid EL-is. See on paljude EL-i liikmesriikide jaoks tähtis pikaajalise tulu allikas. Praegune EL-i turg on aga liikmesriigiti killustunud ja riikide vahel esineb erinevusi, nentis komisjon.

Investeerimisfondide piiriülest turustamist käsitleva ettepaneku eesmärk on kõrvaldada tõkked igat liiki investeerimisfondide eest ning muuta piiriülene turustamine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. EL-i investeerimisfondide turu koguväärtus on 14,3 triljonit eurot, täit potentsiaali ei ole see turg aga veel saavutanud, märkis komisjon

Vaid veidi üle kolmandiku eurofondidest ja ligikaudu 3 protsenti alternatiivsetest investeerimisfondidest on registreeritud turustamiseks rohkem kui kolmes liikmesriigis. See on tingitud ka regulatiivsetest tõketest, mis praegu investeerimisfondide piiriülest turustamist takistavad.

Nõuete ja väärtpaberitega tehtavate piiriüleste tehingute koha pealt täpsustatakse ettepanekutes, millise riigi õiguse kohaselt selliseid vaidluseid lahendatakse. Reeglina toimuks see selle riigi õiguse kohaselt, kus on võlausaldajate alaline elukoht, sõltumata sellest, millise liikmesriigi kohus või ametiasutused juhtumit uurivad. Ettepanekuga edendatakse piiriülest investeerimist ja juurdepääsu odavamale laenule ning välditakse süsteemseid riske. Praegu puudub õiguskindlus küsimuses, millise riigi õigust kohaldada, et teha kindlaks, kellele kuulub nõue pärast selle üleandmist piiriüleses juhtumis.