Eelnõuga sätestatakse alus kannatanu menetlusõigusjärgluseks tsiviilhagi puudutavas osas. See puudutab juhtumeid, kui kannatanu, kes on esitanud kriminaalmenetluses tsiviilhagi, peaks menetluse käigus surema.
Kannatanu üldõigusjärglasel oleksid aga üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused. Juriidilise isiku puhul saab õigusjärglus kõne alla tulla juriidilise isiku ühinemise või jagunemise tulemusena tekkinud uuel isikul.
Eelnõu seletuskirja järgi on otstarbekas, kui tsiviilhagi puudutavas osas saaks kannatanu asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglane, kuna vastasel korral oleks kannatanule kuulunud varaliste huvide kaitsmine raskendatud. Samuti läheksid tühja need jõupingutused, mis pooled ja menetleja on kannatanu nõude lahendamiseks senises kriminaalmenetluses teinud.
Kriminaalmenetluses on võimalik esitada selline nõue, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Näiteks võib tsiviilhagis esitada sellise nõude, mis on suunatud kuriteos kannatanu rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele.
Kehtiv kriminaalmenetluse seadustiku kohtuliku uurimise osa on üles ehitatud pidades silmas üksnes isiku süüküsimuse lahendamist ega täpsusta vähemalgi määral tsiviilhagi menetlemist, seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 2016. aasta 1. jaanuar.
