Miinimumnõudeid käsitleva direktiivi ettepanek tagab muu hulgas ohvri lugupidava kohtlemise, informeerimise õigustest ning menetluse käigust temale arusaadaval viisil ning vajalikud ohvriabiteenused.
Õigusküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi sõnul keskenduvad ELi kriminaalõigussüsteemid kurjategijate tabamisele ning unustavad seejuures mõnikord kuriteoohvrid. „Hoolimata kuriteo tüübist vajavad ohvrid lugupidavat suhtumist, tuge ja kaitset ning kindlustunnet, et nende õigused pääsevad võidule. Seepärast olen otsustanud tuua kuriteoohvrite vajadused ELi kriminaalõiguses tähelepanu keskmesse ja kehtestada miinimumnõuded, millest tuleb kuriteoohvrite õiguste tagamisel ja toetamisel kinni pidada kõikides liikmesriikides.”
Kuriteoohver vajab, et temasse suhtutaks lugupidavalt ja et austataks tema inimväärikust. Samuti vajab ta kaitset ja tuge oma füüsilise puutumatuse ja vara säilitamiseks ning talle tuleb tagada õiguskaitse ja kulude hüvitamine. Miinimumnõuete kehtestamisega soovib Euroopa Komisjon parandada nende põhivajaduste täitmist.
Kuriteoohvrite õigusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine Euroopa Liidus on alates Lissaboni lepingu jõustumisest antud Euroopa Liidu pädevusse.
Järgmistel aastatel võtab komisjon meetmeid eesmärgiga tugevdada ka olemasolevaid ELi eeskirju kuriteoohvritele hüvitise pakkumise kohta, et kindlustada neile tekitatud kahju nõuetekohane hüvitamine, eriti juhul, kui nad on sattunud kuriteo ohvriks välismaal. Selleks et liiklusõnnetuse ohvritel oleks võimalik taotleda kahjuhüvitist teises liikmesriigis, kavatseb komisjon vaadata läbi praegused ELi sätted kollisiooninormide kohta ning võimaldada kohaldada tähtaegu, mis kehtivad liiklusõnnetuse ohvri koduriigis.
Igal aastal langeb kuni 15% ELi inimestest ühes liikmesriikidest kuriteo ohvriks. Võttes arvesse, et eurooplased teevad aastas ELi piires umbes 1,25 miljardit turismireisi, on paratamatu, et mõned neist satuvad kuriteo ohvriks välisriigis.
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
