Lang märkis elektrituruseaduse muutmise eelnõu kohta, et "toetame põhimõtteliselt ideed vaadata üle taastuvenergia toetusskeem ning teha selles vajadusel põhjendatud muudatused, kuid need muudatused peavad põhinema põhjalikul analüüsil ning olema kooskõlas põhiseaduses sätestatud põhimõtetega."

Justiitsministeeriumi hinnangul ei põhine eelnõus kavandatav regulatsioon igakülgsel ja põhjalikul analüüsil ning samuti ei ole muudatused kooskõlas võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega.

Justiitsministeeriumi vastuses majandusministeeriumile seisab, et kõnesoleva eelnõu esitamise hetkeks on taastuvenergia toetusskeem olnud jõus peaaegu kolm ja pool aastat. Toetusskeemi kehtimise perioodil tehtud muudatustest võib järeldada, et nendega kinnitati tootjatele, et elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetusskeem on riigi eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. Riigi eesmärkide saavutamise põhjendusel laiendati ka 2009. aasta keskel ja 2010. aasta alguses toetusskeemi rakendusala.

Justiitsministeerium märgib, et kõnesolevas eelnõus kavandatava regulatsiooniga soovib eelnõu koostaja muuta oluliselt praeguseks kujunenud taastuvenergia toetusskeemi.

"Oleme seisukohal, et eelnõu seletuskirjas esitatud tootjate õiguspärase ootuse riive põhiseaduspärasuse analüüs ei ole igakülgne ega piisav. Eelnõu koostaja ei ole piisavalt analüüsinud muudatuse ettenähtavust, õigusliku olukorra selgust, muudatustega kaasnevaid tagajärgi tootjatele ega riigi eesmärkide saavutamisele," kirjutab Lang.

Justiitsminsiteeriumi sõnul ei kajastu ka, et eelnõu koostaja oleks analüüsinud üleminekuregulatsiooni vajalikkust nende isikute suhtes, kes on asunud pakutud soodustust realiseerima või on teinud investeeringuid, mis on kantud õiguspärasest ootusest. "Kohase üleminekuregulatsiooni puudumine viib suure tõenäosusega muudatuse vaidlustamiseni, mille tõttu võivad riigil tekkida täiendavad kohtumenetlustega seotud kulud."

Majandusministeeriumi taastuvenergia toetuste vähendamise eelnõu nägi ette, et riik garanteerib taastuvenergia allikast toodetud elektrile tuluks 100 senti kilovattunni eest, makstes toetust 100 sendi ja elektri börsihinna vahe ulatuses. Kui praegu müüvad taastuvenergia elektri tootjad oma elektri börsile hinnaga näiteks hinnaga 75 senti kilovatt-tunni eest ja saavad toetust veel 84 senti kilovatt-tunni eest, siis uue skeemi järgi oleksid nad toetust saanud selles ulatuses, mis jääb elektrit börsile müües 100 sendist puudu.

BNS