Ehitusseaduses tehtavad muudatused teenivad peamiselt kolme eesmärki.

• Esiteks soovitakse aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele olemasolevates hoonetes. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb hoone olulisel rekonstrueerimisel suurendada energiakasutuse tõhusust vähemalt miinimumnõueteni ainult juhul, kui hoone kasulik pind on üle 1000 m2. Eelnõuga kaotatakse selline piirang ning seega tuleb tulevikus energiatõhususe miinimumnõudeid järgida kõigi ehitiste olulisel rekonstrueerimisel. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et eelnõuga täpsustatakse olulise rekonstrueerimise mõistet ning edaspidi nimetatakse oluliseks rekonstrueerimiseks rekonstrueerimist, mille puhul hoone välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub.    
• Teiseks eelnõu eesmärgiks on tagada hea ligipääs hoone energiatarbimise informatsioonile. Selle täitmiseks lisatakse ehitusseadusesse reegel, mille alusel tuleb energiamärgise andmed kanda ehitisregistrisse. Seega saab tulevikus soovi korral teha energiamärgise väljatrükke ehitisregistrist. Energiatarbimise informatsiooni kättesaadavuse parandamiseks lisatakse ka nõue, et hoone müüja või üürileandja on kohustatud kuulutuses avaldama sisekliima tagamisega hoone energiamärgise andmed.
• Kolmandaks eelnõu eesmärgiks on tagada, et uute hoonete kavandamisel rakendatakse Eesti oludele sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimise kujundamisel. Näiteks lisatakse seadusesse nõue, et paigaldaja registreerib soojus- või jahutusseadme paigaldamisel nende soojus- ja jahutusseadmete tehnilised andmed riiklikus ehitisregistris, kui soojusseadmete puhul on võimsus üle 20 kW ning jahutusseadmete puhul üle 12 kW. Selle reegliga soovitakse tagada, et kasutaja on juba soojus- ja jahutusseadme valimisel ning paigaldamisel teadlik energiatõhususest.

Oluliseks uuenduseks, mida eelnõuga soovitakse tagada, on ka põhimõte, et kui uus ehitis ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, mis kehtisid ehitusloa andmise hetkel, siis keeldutakse kasutusloa andmisest. Kehtivas regulatsioonis sellist keeldumise alust ei esine. Kui aga ehitise kasutusluba antakse ehitisele, mille ehitusluba väljastati enne 1. jaanuari 2009, siis ei nõuta kasutusloa väljastamisel energiamärgist.
 
Lisaks ehitusseadusele soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasajastada „Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korda“ ja „Ehitise ekspertiisi tegemise korda“. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muuda uued määrused esialgsel hinnangul oluliselt olemasolevaid ekspertiiside tegemise kordasid. Nii ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi lähtealuste kui ka ekspertiiside tulemuse regulatsioonis ei ole tehtud radikaalseid muudatusi – eesmärgiks ei ole muuta ekspertiisi sisu.

Kõige olulisemaks uuenduseks on ekspertiisi aruannetele vorminõuete kehtestamine. Eelnõu kohaselt peavad ekspertiisi aruanded olema loetavad ja arusaadavad, aruande tiitelleht peab vastama kehtestatud nõuetele (nt sisaldama ekspertiisi koostaja nime ja allkirja), iga aruande leht peab sisaldama kindlaid andmeid (nt töö number, töö nimetus), aruannet võib esitada või kopeerida ainult terviktekstina. Vorminõuete kehtestamise tulemusena suureneks õigusselgus ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi valdkonnas.