Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas märkis BNS-ile, et
majandustegevuse seadustiku üldosa eelnõu on väga mahukas ja
põhimõtteline. "See on bürokraatiat vähendav ja siseturgu
liberaliseeriv. Justiitsministeerium on sellega teinud väga tõsist tööd
mitu aastat."
Praegu paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas
seaduses ja nende kehtestamisel pole lähtutud ühtsetest põhimõtetest.
Eelnõu eesmärk on muuta vastav õiguskeskkond ettevõtjale arusaadavamaks
ja vähendada ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate
kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute,
tegevuslubade, litsentside ja muude kohustuslike autoriseerimisskeemide
arvu.
Lisaks saatis komisjon 13. oktoobriks riigikogu suurde saali esimesele
lugemisele ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu, mis suurendab Kredexi ettevõtluslaenude
tagatiste kogumahtu 2,5 miljardi kroonini.
Kevadest pärineva info järgi ületab Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise
Sihtasutuse (Kredex) prognooside kohaselt ettevõtjate ja pankade nõudlus
riiklike laenutagatiste järele seadusega lubatud 1,5 miljardi kroonise
maksimummäära tänavu suvel. Majandusminister Juhan Parts peab oluliseks
olemasolevate laenutagatiste mahu suurendamist, kuna see elavdab
majandust, seisab eelnõu seletuskirjas. "Vastasel korral tuleks
laenutagatiste väljastamine peagi peatada," kirjeldab seletuskiri
alternatiive.
Samuti saatis majanduskomisjon võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu täiskokku esimesele lugemisele 20. oktoobriks.
BNS
