Lang ütles riigikogu ees, et seaduse jõustumisel muutub ettevõtluskeskkond arusaadavamaks ja lihtsamaks. Eelnõu muudab ministri sõnul 60 seadust ja see sisaldab 70 paragrahvi.

Praegu paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui 100 seaduses ning nende kehtestamisel pole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Eelnõu eesmärk on muuta vastav õiguskeskkond ettevõtjale arusaadavamaks ja vähendada ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute, tegevuslubade, litsentside ja muude kohustuslike autoriseerimisskeemide arvu.

Praegu on ettevõtjal kohustus kanda teavet erinevatesse registritesse, mis üksteist dubleerivad või mille eesmärk on muul põhjusel ebaselge, väga palju on tegevuslube ja muid selletaolisi piiravaid regulatsioone. Ka on ebamäärased registreeringu tegemisest ja tegevusloa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused.

Probleemiks on ka see, et kohati on piirangud ettevõtjate suhtes ebaproportsionaalselt koormavad, samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid efektiivselt kontrollida ja vajadusel nende majandustegevust keelata.

Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad, mille puhul peab ettevõtja tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad, kus tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba, selleta tegutsemine on illegaalne.

Eesti ettevõtjatele, nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele, laiendatakse lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi eeliseid. Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel.

Seaduse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilisteks arendusteks tehtavad kulutused on eelnõu seletuskirja järgi kokku umbes 14 miljonit krooni. Samas väheneb senise registreerimismenetluse kadumise tõttu rahaline koormus Eestis tegutsevatele ettevõtjatele tervikuna hinnanguliselt ligikaudu nelja miljoni krooni võrra.

Seadus jõustub kava kohaselt 2014. aasta 1. jaanuaril, sest selle rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste tegemine vajab üleminekuaega. Riigikogus oli kolmapäeval samas kõneks võimalus seaduse kiiremaks jõustamiseks. Eelnõule saab parandusettepanekuid esitada 3. novembrini.

BNS