Määruse eelnõu järgi makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest.
Alammäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu suurus ei vasta nõustaja tehtud töö mahule ja keerukusele. Piirmäärast kõrgema tasu maksmine on lubatud, kui võlausaldajaid on palju, menetluse kestus on pikk, nõustaja ülesanded on mahukad ja keerukad ning nõustaja koostatud ümberkujundamiskava on kohtu poolt kinnitatud.
Tasu määramisel arvestab kohus ka ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvu ning võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkust.
Tasu määramiseks esitab nõustaja kohtule tööaja arvestuse andmed koos aruandega, mis käsitleb nõustaja tegevust ja tehtud kulutusi. Tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestust peetakse eraldi. Kulutused võivad hõlmata näiteks transporti või sideteenuseid. Kohus kontrollib nõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust.
Plaani järgi rakendub määrus koos võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega, mõlemad jõustuvad 5. aprillist.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et üldjuhul peaks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses hakkama saama nõustajata.
Seletuskirja järgi moodustavad eeldatavalt võlgade ümberkujundamise menetluse sihtgrupi eluasemelaenu jäägi võlgnikud, käendustest tulenevate kohustuste kandjad ja SMS-laenu võlgnikud.
Samuti seisab seletuskirjas, et kui rakendada analoogiat saneerimismenetlusega, mida võlgade ümberkujundamise menetlus kahtlemata on, siis saneerimiskava kinnitamiseni jõuti eelmisel aastal ainult pooltes saneerimisasjades.
Justiitsministeerium eeldab, et esitatakse ligikaudu 5000 võlgade ümberkujundamise avaldust ja ümberkujundamiskava kinnitatakse ligikaudu pooltel juhtudel. Menetlusabi nõustaja näol võib vajada ligi 850 võlgnikku, pakub ministeerium. Eeldatava summana võib kuluda 250.000 eurot.
Märtsi keskelt pärineva info järgi on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse teemalise koolituse läbinud 191 kohtunikku ja kohtuametnikku.Lähitulevikus on justiitsministeeriumil kavas koolitused veel umbes 115 ametnikule.
Seaduse rakendamiseks nähti ette kohtusüsteemile üheks aastaks viis miljonit krooni lisaraha. Justiitsministeeriumi hinnangul kulub sama summa ka järgnevatel aastatel, et tagada võlakaitse asjade menetlemine.
Riigikogu kiitis kõnealuse seaduse heaks mullu novembris. Seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust.
BNS
